Postitused

, ,

Ehita unikaalne ja südamega kodu!

mm1Iga asi siin elus algab ühestainsast mõttest, ideest või visioonist. Nii on ka majaehitusega. Pange oma silmad korraks kinni ja kujutage endale ette sellist maja, milles soovite elada. Esimese hooga kerkib silme ette maja väline kuju ning fassaad, vahest mõned detailid ja värvid. Võib-olla näeme seda maja kuskil metsatukas või künkal loodusega ühte sulamas ja sinna hästi sobitumas.

Kui aga üritada mõelda maja ruumide suuruste ja nende paiknemise peale on see juba keerulisem ja tervikuna ruumiplaani kohe ette kujutada pea võimatu ülesanne. Võimatu nii seetõttu, et tunneme, et ruumiplaan ja maja funktsionaalsus vajab põhjalikku läbimõtlemist ning ka seetõttu, et see pole korraga ei suuda me haarata tervikut.

Siinkohal tulebki mängu projekteerimine. Projekt on idee ja visiooni kirjapanek nii, et see on ka teistele arusaadav ja mõistetav. Projekteerimine on protsess, mille käigus kaardistatakse meie vajadused ja pannakse need joonistele kirja.

Tavaliselt tellija tunneb mõnevõrra aukartust projekteerimise ees ja usaldab selle töö täielikult arhitektidele ning projekteerijatele. Iga arhitekt püüab oma loomingus originaalse ja unikaalse käekirja poole ning seetõttu peaks arhitekti valikul tutvuma eelnevalt tema varasema loominguga. Kui tellijale arhitekti varasemad projektid meeldivad siis on eeldused heaks koostööks. Tellija aga ei tohiks unustada, et ainult tema ise peab oma visiooni arhitektile selgitama ja selle eest seisma, et tema ideed ja soovid projektis realiseeruksid. Kui tellija seda teeb, siis tunneb ta hiljem ennast oma majas koduselt ja hästi, sest antud panus projekteerimisel loob emotsionaalset sideme.

Projekti peetakse tellijate poolt sageli lisakuluks, mistõttu üritatakse projektile kuluvaid summasid hoida minimaalsed. Seetõttu on populaarsed erinevate majaprojektide kataloogid ning ehitusfirmade pakkumised, kus projekti koos ehitusega tellimisel on projekt tasuta või sümboolse hinnaga.

Ei saa öelda, et tüüpprojektides oleks probleeme, kuid kutsun ülesse ka tüüpprojektidesse tellijal omapoolset panust lisama, et unikaalsus ja oma perele sobivad lahendused saaksid ellu viidud. Tüüpprojektidesse tasub kindlasti sisse panna eripära ja nüansse. Kodus peame ennast hästi tundma ja seetõttu on iga samm selles suunas oluline ja ning läbi õnnestunud projekteerimise saame sellest hiljem iga päev osa.

Iga majaehitaja loeb hoolega raha ning tegelikult tuleks vaadata projekti kui võimalust muuta oma investeering majja võimalikult mõistlikuks ja optimaalseks. Hea projekt võimaldab kokkuhoidu läbimõeldud ruumiplaani, funktsionaalse pinnakasutuse ja erinevate tehniliste lahenduste osas, mis aitab kokku hoida ehitusmaterjali ja hilisemaid maja energiakulusid.

Projekteerimine on nagu paberil maja ehitamine, millesse tuleb suhtuda sama tõsiselt ja pühendunult nagu ehitamisesse endasse. Projekt ei ole ainult tehniline dokument vaid see peaks olema ka läbimõeldud visioon, mis loob kodutunde!

Panusta projektile oma aega ja saa vastu unikaalne ja südamega loodud kodu!

, ,

Ehitusmaterjali kokkuhoid ei tohi käia tehnoloogia arvelt

fassaadEhitusobjektidel omanikujärelevalvet tehes hakkab silma, et üheks läbivaks probleemiks paljudel ehitusobjektidel on ehitaja püüd ehitusmaterjali kokku hoida. Ega materjali kokkuhoius ei ole ju iseenesest midagi halba. Probleem seisneb selles, kui materjali kokkuhoiu saavutamiseks rikutakse materjali paigaldamise tehnoloogiat.

Kõige ilmekam näide on seotud soojustuse paigaldamisega. Näiteks, kui paigaldatakse mitmes kihis soojustusplaate, siis on oluline, et soojustusplaatide kihid oleksid vuukide kohas vähemalt 20-30 cm ülekattes. See aga tähendab mõningast materjali ülekulu ja jääke.

Praktikas minnakse ehitajate poolt seda teed, et üritatakse ilma jääkideta ehitada. See tähendab, et jäetakse tähelepanuta piisava ülekatte reegel või mis sageli veel hullem, paigaldatakse soojustus väikestest tükkidest nagu mosaiiki kokku. Arusaadavalt nendes kohtades ei ole konstruktsiooni soojapidavus sama, mis tervete ja suurema ülekattega konstruktsiooni puhul.

Lisaks üritab ehitaja aeg-ajalt sellist praaki tööd ka kiiresti peita. Näiteks pealmisesse soojustuskihti paneb terved plaadid, mis peidab alumises kihis valesti tehtud töö, mistõttu selliste ära peidetud vigade avastamine sageli keeruline.

Kui ehitajale öelda, et selline töö vaja ümber teha siis ütleb ehitaja sageli nii „ Jah, oleme teadlikud, et see koht pole päris õigesti tehtud, kuid me hoidsime materjali kokku“. Kui veel edasi uurida, siis selgub tegelik põhjus. Pole tehtud korralikku eelarvestamist, mis arvestaks ka mõningase materjalikaoga. Siis lõppkokkuvõttes on ehitusmehed platsil olukorra ees, kus töö tuleb ära teha, kuid „õigesti ehitades“ ei jätku materjali ning uut kogust ei minda tooma, sest see tähendaks lisakulusid.

Kokkuvõttes aga kulub parandustöödele ja uuesti tegemisele kauem aega ja lisakulusid, kui kohe korrektselt teha. Seega ei ole probleem mitte niivõrd selles, et ehitajad ei tea, kuidas peaks töid tehnoloogiliselt tegema, vaid selles, et aeg-ajalt mõnes varasemas faasis ei tehta korralikult ehitustööde eelarvet ja ei tellita piisavalt materjali. Lisaks on ehitajal kindlasti ka soov materjali arvelt kokku hoides veidi suuremat kasumit teenida.

Mida siis sellises olukorras teha? Ebareaalne on see, et pidevalt oleks järelvalve objektil ning hoiaks igal tööl silma peal. Suurendada pisteliste kontrollide arvu? Võimalik aga see suurendab järelevalve kulusid. Ideaalis võiks nõuda ehitajalt iga soojustuskihi eraldi paigaldamist ja selle ettenäitamist enne kui järgmist kihti tegema alustatakse aga see ei ole alati kõige parem variant, sest see hakkab mõnevõrra tööde tegemise tempot segama ning toob kaasa seisakuid, mille kokkuvõttes tellija peab kinni maksma. Võib paluda ehitajal tehtud tööst regulaarselt pilte teha ja veel muudki, kuid kokkuvõttes taandub korrektne töö usaldusväärsuse taha.

Kokkuvõtlikult võiks öelda, et ehitaja peaks panustama põhjalikumasse eelarvestamisse ja kui tekib probleeme, siis nendest tellijale teada andma, mitte neid peita püüdma. Tellija peaks panustama aega usaldusväärse ehitaja leidmisele ning kindlasti ka panustama järelevalvesse.

Usalda aga kontrolli!

, , ,

Millest saavad alguse ehitusprobleemid?

Probleemid uute ehitistega on tavaliselt tingitud, kas korraliku projekti puudumisest, projekteerimis- või ehitusvigadest. Vaatame natuke laiemalt, kuidas ehitusprobleemid tavaliselt tekivad ja kuidas neid lahendatakse.

vundament

Ebapiisav projekt ja ehitusfirma poolsed projektimuudatused
Eramaja ehitaja hoiab enamasti kokku maja projekti pealt ja usaldab ehitaja kogemust analoogsete objektide ehitamisel. Projekt on eelprojekti tasemel, kus konkreetsed sõlmed on lahendamata. Sellises olukorras juhtub kokkuvõttes järgmine:

  • Ehitaja tunnetab, et tal on võimalik teha iseseisvalt projektis muudatusi, põhjendades neid nii odavama hinna, varem tehtud toimivate lahenduste või muuga, kuid kokkuvõttes enamasti teeb ehitaja sellisel juhul muudatusi, mis teeb ennekõike ehitaja jaoks ehitamise soodsamaks ja lihtsamaks.
  • Asja muudab probleemseks ka see, et ehitaja teeb küll muudatusi, mida ta tellijale suuliselt selgitab, kuid projektdokumentatsiooni muudatusi sisse ei kanta.

Tulemuseks olukord, kus ehituskonstruktsioone on muudetud, kuid muudatustest ei jää jälge maha ning näiteks kaetud tööde puhul ei pruugi hiljem teadagi, et ei ole ehitatud projekti järgi, kuna visuaalselt ei jää muudatusi näha.

Kui hiljem tekivad majaga ehituslikud probleemid siis, kes sellises olukorras on süüdi? Kas ehitaja või tellija? Kuigi enamasti näidatakse näpuga ehitajale siis laiemalt vaadates on tellija samamoodi vastutav oma valikute eest.

Tellija proovib odavama projektiga raha kokku hoida ja samamoodi proovib ehitaja lahendada konstruktsioonide sõlmi odavamalt, kui see võimalus tellija poolt temale avaneb. Klassikaline ehitusfirma tegeleb ainult ehitamisega, mitte projekteerimisega ja tellija peaks sellega arvestama.

Kui siis ühel hetkel, on see siis objekti lõpufaasis või juba garantiiajal, ehitusobjektiga probleemid tekivad siis tavaliselt kipub vastasseis tekkima sellelt pinnalt, et kas tehtud lahendus on vale või õige. Ehitaja ütleb, et ta on igal pool nii ehitanud ja toimib hästi, tellija väidab vastupidist.

Siit edasi jõutakse halvemal juhul vaidlusega kohtusse. Ja mida teeb sellises olukorras kohus? Kui kokkuleppele osapoolte vahel ei jõuta ja üheselt ühe poole viga ei ole võimalik tuvastada, siis saab kohus osapoolte soovi korral kasutada riiklikult tunnustatud ehituseksperdi arvamust, kui vähemalt üks osapool on nõus ekspertiisi kulud tasuma ettemaksena. Riiklikult tunnustatud ehituseksperdid on leitavad siit. Kohus valib välja osapoolte poolt püstitatud põhjendatud küsimused ja esitab need eksperdile, millele ekspert vastused annab. Osapooltega kokkulepitud ajal ja nende soovi korral nende juuresolekul tehakse ekspertiis ehitusobjektil. Ekspertiisis vajadusel avatakse ka konstruktsioone, lähtutakse ehitaja ja tellija vahelise töövõtulepingu sisust ja tingimustest ning ehitusprojektist.

On ka juhuseid, kus hageja võtab enne kohtusse tulekut iseseisvalt riiklikult tunnustatud ehituseksperdi arvamuse ja hiljem kohtuprotsessi käigus teise osapoole soovi alusel võetakse täiendav ekspertiis mõnelt teiselt riiklikult tunnustatud eksperdilt ning need arvamused võivad olla erinevad. See, kuidas sellises olukorras kohus otsustab, on keeruline prognoosida.

Ajakulu kohtus asja lahendamisele on kohtute suure töökoormuse tõttu suur ja arvestada tuleks 1-2 aastaga või enamaga.

Igal juhul on mõistlikum juhul ennetada probleeme professionaalselt projekteerimisfirmalt tellitud projektiga ja nõuda ehitajalt projektist kinnipidamist. Kui tekib vajadust projekti muuta, tuleks ka projekti muudatused projekteerimisfirmalt tellida. Nii säilib vastutus nii projekteerimise kui ka ehitamise protsessi osas. Jah, see teeb ehituse kallimaks, kuid aitab ära hoida kokkuvõttes suuremaid ehituslikke probleeme ja nende parandamiseks kuluvaid summasid.

Ehitusvead ja ehituskvaliteet

Üks osa probleeme on seotud valede ehituslahenduste kasutamisega või hoopis lihtsalt lohaka ja hoolimatu tööga. Sagedamini esinevad probleemid on näiteks need, et ehitusmaterjale ei kinnitata piisavalt, näiteks ehitusplaatide paigaldusjuhistes toodud kruvisid pannakse vähem, kui vaja või kinnitatakse konstruktsioone vale läbimõõduga kruvi või naelaga.

Sageli jäetakse kaetud tööde puhul panemata korrektselt soojustus või tuuletõkkeplaat ja ei tehta korralikult hüdroisolatsiooni, jäetakse soojustusplaatidele vahed või mõnes kohas jäetakse üldse materjal paigaldamata.

Sellises olukorras sageli ei võida ehitusfirma ka rahaliselt, sest need mõned kruvid, naelad või mõni m2 soojustust ei anna ehitusfirmale kasumit, pigem on tegemist oskuste- ja  elementaarse töökultuuri puudumisega ning lohakusega. Enamasti „jäetakse“ asjad tegemata seepärast, et materjal sai otsa ja selle asemel, et töö katkestada ja hankida vajalikud materjalid, lihtsalt kaetakse tööd kinni ja minnakse muude töödega edasi.

Ehitusvigade õigeaegne leidmine eeldab tellijalt (või tema poolt palgatud spetsialistilt) regulaarselt objekti kontrollimist ja kaetud tööde õigeaegset ülevaatamist. Tööde kontrollimine aga eeldab projekti lugemise oskust ning materjalide ja tootjate juhistega kursis olemist, sest need on alusdokumendid, mille alusel töö toimub ja mille alusel saab töö teostamist hinnata.

Probleemid ehituse lõpetamisega

Tõenäoliselt kõige levinuim probleem on maja ehitustööde lõpetamisega. Ühelt poolt seetõttu, et alati tööde lõpufaasis kulub lõppviimistlusele palju aega. Ainuüksi pahtlite ja värvide vajalik kuivamisaeg kipub plaanitud ajaplaani lõhki ajama ja tellija, kes tahab majja sisse kolida, muutub närvilisemaks. Selliselt pinnalt tekib sageli ka see probleem, et objekti lõpufaasis hakkab tellija kahtlema ehitaja poolt tehtud tööde korrektsuses ja ehitusnõuetele vastavuses. Kahtlus ehitaja suhtes väljendub ennekõike selles, et kui viimistlustöödes leitakse puudusi või ebakorrektset tööd, kas järsku ka varasemalt teostatud tööd on ikka korrektselt tehtud ning kaasatakse objekti ülevaatamiseks mõni omanikujärelevalve spetsialist.

Sellises olukorras tekib juba psühholoogiliselt olukord, kus ehitaja võtab sisse kaitse- ning tellija ründepositsiooni. Täiendav kontroll objekti lõpufaasis annab mingi pildi, kuid kuna enamik töid on selleks ajaks kaetud siis tervikpilti ehitustööde kvaliteedist kaasatud spetsialist ei saa. Kindlasti aga leiab omanikujärelevalve mingi probleemi, mille lahendaks teistmoodi, kui ehitaja seda tegi. Kuna korrektset projekti pole ei ole siis võib tekkida suhteliselt väikestest teemadest põhimõtteline vastasseis. Ehitaja, kaitseb oma lahendust, omanikujärelevalve oma lahendust ja tellija, olles ehitaja suhtes ülesse ärritatud, nõuab ehitajalt parandustööde tegemist.

Probleem on aga selles, et olukorras, kus kõik tööd praktiliselt lõpetatud ja iga ümbertegemine tähendab konstruktsioonide avamist, ei taha ehitaja parandusi enam teha, sest sellel hetkel on parandustööd kallid või aeganõudvad.

Ideaalis peaks juba hinnaküsimise ja ehituslepingu sõlmimise ajal kokku leppima ehituskvaliteedi ja täpsed alusdokumendid ja –juhised, mille alusel ehitatakse. Siis on konkreetne alus mille alusel töid kontrollida ja mistahes puuduste korral alusdokumentidele viidata.

Mängureeglid ehitajaga tuleb varakult kokku leppida

Kokkuvõttes tulebki öelda, et ehitamine algab tegelikult hinnaküsimise ja ehituslepingu sõlmimisega ning konkreetsete „mängureeglite“ kokkuleppimisega, mis just eeltoodud probleeme olulisel määral aitavad ära hoida.

Koostöö ehitajaga tähendab kokkuleppeid esimest päevast alates ning kui need saavutatud siis sujub töö edukamalt nii tellija kui ka ehitaja jaoks!

, ,

Iseehitamise valu ja võlu

Minu kodu lähedal on üks elamupiirkond, millest ma aeg-ajalt mööda jalutan. Ja seetõttu olen aastaid olnud pealtvaataja ühe eramu ehitamisprotsessile, mida tõesti ehitab omanik täiesti üksi.

Vaadates ehitustempot peab tõdema, et tegemist pole kiire ehitamisega. Ehitustööde peale on seni kulunud umbes 4-5 aastat ja sama tempoga jätkates kulub veel mõni aasta enne kui saab sisse kolida.

Aga seevastu sellist ehituskvaliteeti nagu seal on saavutatud kohtab väga harva. Iga töö on tehtud äärmiselt täpselt ja korrektselt. Näiteks fassaadi soojustusmaterjalina kasutatav peno on paigaldatud sellise täpsusega, et pole kuskil ka kõige pisematki pragu ning sein on filigraanselt sirge.

Märkimist väärib kindlasti ka see, et alati on kõik materjalid ladustatud korrektselt ning ehitusobjekti koristatakse regulaarselt. Kui tavaliselt on ehituse ajal maja ümbruses sageli korralik prügimägi siis sellel objektil on kõik absoluutselt puhas ja kõik prügi on alati peale tööpäeva lõppu koristatud.

Selle maja valmimist vaadates on selge, et seda ehitatakse palgaraha eest. Kogutakse mõnda aega raha, ostetakse ehitusmaterjali ja siis paneb peremees selle paika. Põhilised ehituskuud on suvisel perioodil puhkuse ajal või siis muul ajal õhtuti peale tööd.

Jõudumööda toetavad ka teised pereliikmed pereisa tööd. Pere 3 last ja abikaasa on samuti sageli abis ning aitavad lihtsamaid töid teha. Tõsi lapsed on veel väikesed ja nende tugi ehitustööde osas minimaalne.

Sealt mööda jalutades olen sageli imetlenud selle pere püüdlusi ja kindlameelsust niimoodi ise ehitades oma kodu luua. Sisuliselt kulub pea iga vaba hetk selles peres pereisal umbes 6 – 8 aasta jooksul ainult oma maja ehitamisele. Lisaks veel see, et suur osa teenistusest läheb ehitusmaterjalide ostmisele ja seetõttu muud soovid peavad jääma ootele.

Imetlen seda peret just seetõttu, et selline ise ehitamine nõuab pidevat pingutamist ja pühendumist, mida on vähestel.

Võtame kokku

Mis on iseehitamise peamised eelised:

  • Tugev emotsionaalne side oma majaga
  • Ehituskvaliteet sõltub sinu oskustest
  • Ehitustöid teostad endale sobival ajal ja mahus
  • Palgarahast ehitades ei ole vaja laenu võtta (või oleks vaja laenu võtta tunduvalt väiksemas mahus)
  • Maja ehitusmaksumus tänu iseehitamisele on väiksem
  • Iseehitamise käigus õpib uusi oskusi ja paned ennast proovile


Mis on iseehitamise peamised miinused:

  • Maja ehitusperioodiks kujuneb 6-8 aastat või enam
  • Kogu vaba aeg aastate jooksul kulub ainult ehitamisele ja ei jää aega perega ning näiteks harrastustega tegelemiseks
  • Ehitusperioodil peab pere elama kokkuhoidlikult kuna suurem osa teenistusest läheb ehitamiseks
  • Nõuab suurt pühendumist ja distsipliini võetud eesmärgi elluviimisel

Kindel on aga see, et kui lõpuks ise oma maja ehitades see lõpuks valmis saab, on rahulolu majast mitmekordne. Selliselt ehitavad oma maja ainult tõeliselt tugevad pered, kes saavad hakkama iga eesmärgiga oma elus!

Edu neile!

, ,

Veebiseminar: Kokkuhoid ja kvaliteet

Pole tõenäoliselt olemas ühtegi inimest, kes ütleks, et ehitamine on odav. Kõigile on selge, et ehitustööd on kallid ja tõenäoliselt järjest kallimaks ka muutuvad. Seetõttu on iga vale otsus just see mis teeb majaehitamise kallimaks või mis veelgi halvem, suurendab maja halduskulusid oluliselt rohkem, kui see võiks olla.

See veebiseminar keskendub just nendele teemadele, mis abistavad maja kavandamisel keskenduma olulistele valikutele, mis aitavad kokkuvõttes maja ehitamise- ja halduskulusid kokku hoida nii, et säilib mõistlik mugavus ja elukvaliteet.

Reedel 10. veebruaril, kell 19:00 toimub veebiseminar „Kokkuhoiud ja kvaliteet“

Seminarile registreerimine lõppenud!