Silt: kodu

Kontrolli maja enne ostu põhjalikult

Kuigi viimasel aastal on veidi paranenud finantseerimisvõimalused ei ole ehituseks laenu endiselt lihtne saada. Seetõttu vaatavad paljud algselt maja ehitamise mõtetega inimesed aina rohkem ringi juba mõne valmismaja ostjana.

Maja ostu peamiseks eeliseks võrreldes pikaajalise ehitamisega on see, et saad kohe sisse kolida ja ostetava maja vajalikus mahus koge ka tagatisena kasutada.

Ehk siis kokkuvõttes annab maja ost aja kokkuhoidu uude koju kolimisel ja veidi lihtsamat ning odavamat lahendust  finantseerimisel. Aga see on ka kõik.

 

Enne ostu kontrolli maja hoolikalt üle

Jättes siinkohal kõrvale kõik tingimata kontrollimist nõudvad teemad nagu näiteks ehitusloa või kasutusloa olemasolu,  projektdokumentatsioon, hooldusjuhised jne. tasub keskenduda kodu ostmisel ennekõike ehitustööde  ja tehnosüsteemi kvaliteedile.

Siinkohal aga algabki kõige keerulisem töö. Konstruktsioonid on kaetud ja nende seisukorda ei näe.  Abi on projektdokumentatsioonist, kuid kas ikka täpselt nii ehitati nagu projektis, selles osas garantiid ei ole.

Mida vaadata ostetava kodu ülevaatamisel?

Siinkohal olulisemad kohad, mis vajaksid enne maja ostu alati ülevaatamist:

Vundament
Kas on pragusid? Üldjuhul mõne prao leiab ikka, kuid murekohaks on pragu, kui see läbib kogu nähtavat vundamendiseina. See näitab üldjuhul, et tegemist vajumisest tingitud praoga ja selliste vigade parandamine on kallis. Pragu on ainut mündi üks pool ja üldjuhul kandevõime osas probleeme ei ole, kuid sellised paod lasevad niiskusel pääseda vundamendist seina ja põrandakonstruktsiooni.  Vundamendi osas tasub alati vaadata ka seda, kas seal on niiskuskahjustusi, näiteks krohvikiht maas või on mingil põhjusel mõni osa tumedamat värvi (niiske). Proovi aru saada, millest on see tekkinud. Kas näiteks katkine vihmaveetoru või on maapind kaldu vundamendiseina poole? Nii saad hinnata, millised kulutusi pead tegema asja kordategemiseks.

Avade sillused
Vaata akende ja uste silluseid. Kui seal on leida enamasti pragusid ning ka seal ei ole enamasti probleemiks kandevõime vaid just see, et niiskus pääseb läbi tekkinud pragude seinakonstruktsioonidesse.

Katus
Võimalusel kontrolli katus üle. Nii väljast kui ka näiteks avatud pööninguga katus kindlasti ka altpoolt. Kontrolli katusekatte olukorda ja vihmavee äravoolu korrasolekut. Otsi võimalikke lekke kohti. Vaata üle korstna ümbrus ja muud läbiviigud ning veendu nende veekindluses. Katusest algab maja pikaealisus ning see on iga maja puhul ülioluline.

Soojapidavus
Talvisel perioodil on mõistlik tellida termokaameraga maja pildistamine, mis annab kiiresti hea ülevaate tegelikust olukorrast. Soojapidavus ei tähenda ainult seintes paksu soojustuskihti. Olulisem on hoopis see, et kogu maja oleks korralikult ühtlaselt soojustatud ja ei oleks külmasildu. Väga oluline on lisaks seintele ka põranda ja katuse soojustus. Tänapäeval võiks põranda soojustus olla vähemalt 20 cm, seintel 15-20 cm ja lael 30 cm. Soojustuse kvaliteeti võib kaudselt hinnata selle järgi, kas näiteks seintel  või nurkades on niiskuskahjustusi, mis võivad olla tekkinud nn. külmasildadest.

Ventilatsioon
Tänapäeva maja puhul, kus just soojapidavuse tõstmise pärast on majad suure õhupidavusega, on tingimata vajalik korralik ventilatsioon. See tähendab, et ostetaval majal peab olema kas loomulik või sundventilatsioon. Halvast ventilatsioonist annab märku ka akende sisepinnale tekkiv kondentsvesi, mis võib tekitada näiteks puitaknaraamide kahjustusi.

 Küttesüsteem
Küttesüsteeme on väga erinevaid, kuid ennekõike tuleks üle vaadata küttekolded ja hinnata nende seisukorda. Küttekolded ja  -lahendused peavad olema hooldatud ja töökorras. Uuri, millal viimati küttesüsteemi hooldati ja kuidas seda tehti. Tee selgeks, millised on küttesüsteemi hooldus- ja halduskulud aastas.

Maja ost on pikaajaline investeering ning seetõttu tuleb võtta see aeg ja üks korralik ring majale peale teha. Soovitav on ülevaatuse käigus panna kirja leitud probleemid. Hiljem saab märkmete abil umbkaudselt arvutada, millised täiendavad investeeringud on mõistlik tulevikus maja korrashoiu nimel teha ning vaadata siis kodu soetamist tervikuna: ostuhind + korrastamise hind.

Kokkuvõttes ära tee kodu ostmist ainult emotsioonide põhjal vaid hinda maja ka ehituslikust küljest, sest nii teed otsuse, mida ei pea hiljem kahetsema.

Kas enne krunt või maja projekt?

Millest peaks alustama oma kodu rajamist? Kas kõigepealt hankida krunt või alustada hoopis oma maja projekti koostamisega? Kuigi enamikel juhtudel võiks alustada krundi valikust, ei pruugi see alati õige järjekord olla. Miks? Sellest allpool lähemalt.

Kas krundi valik on prioriteet?

Kui paluksin ette kujutada, milline on sinu tulevane kodu, milline on sinu aed ja maja, kujutab  enamik  oma maja ette kõrghaljastusega loodulikult kaunis kohas. Näiteks mõnel metsalagendikul või kuskil järve kaldal või mõnes muus ilusas paigas.

Ehk teisiti öeldes mõtleb oma maja soovija esimesena krundile ja asukohale, kus ta elada sooviks. Krundile keskendudes unustatakse aga sageli see, et igale krundile ei pruugi saada ehitada just sellist maja, mida soovitakse. Näiteks võib selguda, et väljavalitud krundile tohib ehitada ainult kindlat stiili maja, näiteks maja fassaadis tohib kasutada ainult kindlat materjali kindlas mahus või soovitud maja ei mahu krundile ära.

Selliste murede ennetamiseks tuleb enne krundi ostu minimaalselt selgeks teha järgmine:

1.  Kas on krundile ehitamiseks piiranguid?
Kas on antud krundil piiranguid maja tüübile, fassaadimaterjalidele, katusekalde või näiteks piirdeaia osas, mis läheb vastuollu Sinu soovidega.

2. Milline on maja stiil?
Otsusta ära oma maja põhimõtteline stiil (näiteks moderne) ja kas selline maja sinna krundile sobib ja kas ta sobitub ümbritsevate majadega?

3.  Milline on maja suurus ja korruselisus?
Arvuta umbkaudne maja suurus ja otsusta ära, kas maja peaks olema I või näiteks II korruseline. Seejärel saab hinnata, kas maja krundile ikka ära mahub ning kas maja saaks sobituda ka ilmakaarte suhtes võimalikult hästi ning kas krundile ka mõnusa aianurga saaks rajada?

Kuidas saada infot?
Parim variant on see, kui on olemas krundi tehnilised tingimused, mis võib olla varem hangitud krundi omaniku poolt.  Tehnilised tingimused on olemas enamasti uusarenduste puhul ja sellevõrra on krundi kohta info hankimine lihtsam. Kuid suurem enamik müügis olevaid krunte vajavad uute tehniliste tingimuste võtmist kohalikust omavalitsusest. Seda aga krundi omanik enamasti teha ei soovi, sest see seotud kuludega. Tehniliste tingimustega kaasneb uue topo-geodeetilise alusplaani tellimise vajadus, sest alusplaan peaks olema tehniliste tingimuste väljastamisel mitte vanem kui 2 aastat.

Sellisel juhul hangi vähemalt piirkonna üld- või detailplaneering või vähemalt käi kohalikus omavalitsuses korra valdkonna vastutajaga rääkimas. Vajaliku info saamisega väheneb võimalus halbadeks üllatusteks ja õnnestub väljavalitud krundile ehitada just selline maja nagu just Sina seda soovid.

Kokkuvõttes on  krundi valikul on väga soovitav  teha  eelnevalt selgeks vähemalt oma maja suurus ja maja stiil ning koos krundi piirangutega võimalikud lahendused läbi mängida.

Veel parem kui olemas juba maja eskiisprojekt, sest siis kujutad krundi valikul oma tulevast maja veel paremini ette ning suudad krundi valimist oma soovidega veelgi täpsemini kooskõlla viia.

Kas põllukrunt või kõrghaljastusega krunt?

Krundi valikut ei saa ületähtsustada. Millist krunti valida, et ei peaks hiljem kahetsema? See on paljudel inimestel esimene ülesanne millega tuleb oma kodu rajamisel kokku puutuda.

Mina soovitan läheneda krundi valikule järgmiselt:

1.       Asukoht
Krundi asukoht taandub enamasti kaugusele töökoha, lasteaia või kooli, poe või muude oluliste asutuste suhtes. Kui krunt asub igapäevaeluks vajalikest punktidest kaugel või on sinna ühiskondliku transpordiga juurdepääsuks võimalused halvad siis kulub oma transpordi organiseerimisele arvestatav summa.  Võimalik, et soodsam krundi hind võib kujuneda ajapikku tänu transpordile kallimaks, kui logistiliselt parema asukohaga krundiga võrrelda.

2.       Piirkonna läbimõeldud infrastruktuuri või uue nimega taristu olemasolu
Krundi kasutamine sõltub kokkuvõttes sellest, kas seal on võimalik kasutada kõiki vajalikke kommunikatsioone: vesi, kanal, elekter, side, küte (gaas), sadevesi .  Kas piirkonnas on teostatud maaparandust (nt. kuivenduskraavid), kas on olemas kõvakattega teed ja hea juurdepääs krundile igal aastaajal? Ja mis väga oluline, kas kõigil trassidel ja teedel on konkreetne ja usaldusväärne haldaja, kes suudab jätkusuutlikult teenust pakkuda. Kas trassidele on väljastatud kasutusload?

3.       Kõrghaljastus või  lage põllukrunt
Valdav enamik valiks võrdväärse hinna puhul kõrghaljastusega krundi, mis on kindlasti arusaadav. Puude kasvamine võtab aastakümneid aega. Puud ilmestavad krunti ning pakuvad varju nii tuule kui päikese eest.  Põllukrundi suurimaks miinuseks ongi enamasti see, et on avatud tuultele. Küll aga on leidub aeg-ajalt põlluarendusi, mis piirnevad metsaga. Sellisel juhul võib leiduda nii mõnigi väga hea krunt, mis tänu lähedal asetsevale metsale ka tuulevarju saab.  Igal juhul tuleks põllukrunti kohapeal üle vaadata ja hinnata tegelikku olukorda. Ainult nimi põllukrunt ei tähenda veel seda, et sinna kodu rajada ei kõlbaks.

4.       Naabrid
Ühtpidi on ahvatlev elada privaatselt ja eraldatult. Eemal kõigist müraallikatest ja nautida oma kodus ümbritsevat loodust. Siiski kujuneb see just juurdepääsuteede ja kommunikatsioonide loomise ning korrashoiu tõttu keeruliseks ja kalliks. Seetõttu enamik peab leppima krundiga, millega piirnevad naaberkrundid. Krundi valikul on olemasolevad elanikud naaberkruntidel  kõige õigemad ütlema, millised on piirkonna plussid ja miinused ning alati tasuks mõne naabriga enne krundi ostu juttu puhuda.

Kui jälgida krundi valikul selle logilist aluskohta, trasside ja infrastruktuuri olemasolu, krundi kaitset tuulte eest ja naabrite arvamusi siis on palju lihtsam teha otsus, millist krunti valida. Head krundivalikut!

Kodu rajamine ilma lisatagatiseta?

Maja ehitamine nõuab enamasti laenuraha kasutamist!

Kas on üldse võimalik oma kodu ehitama hakata, kui sul ei ole võimalik anda pangale lisatagatist? Selline küsimus huvitab paljusid peresid, kes elavad näiteks üürikorteris ja peale krundi pole võimalik täiendavaid tagatisi laenu saamiseks pangale anda?

Kui veel mõned head aastad tagasi ei olnud probleemi saada laenu ka krundi tagatisel siis viimasel 2-3 aastal on olukord muutunud. Nüüd annavad Eestis tegutsevad suuremad ja tuntumad pangad laenu üldjuhul vaid hoonestatud kinnistute tagatisel.

Kuigi alati peab ütlema, et tehakse ka erandeid ning kindlasti on mõistlik igal juhul panga käest konkreetset lahendust küsida. Panka üldjuhul huvitab ennekõike see, milline on sinu pere sissetulek ja laenu teenindamise võima ning millises suurusjärgus on omafinantseering. Kui sul juhtub olema krunt heas asukohas ja pangale aktsepteeritav, siis on võimalik ka nüüd krundi tagatisel laenu saada. Tõsi küll krundi tagatisel antakse laenu umbes 50-60% selle turuväärtusest.

Aga kui sellist head krunti ei ole, mis siis teha?

Siis on võimalikud lahendused järgmised:

  1. Teha pankadega koostööd variantide leidmisel ja jõuda mõlemaid osapooli rahuldava kokkuleppeni.  
    Pakkuda ise või paluda pangal pakkuda välja lahendusi, mille täitmisel nad laenu annaksid.  Näiteks koguda raha ja käivitada vundamendi ehitus ilma laenurahata. Selle sammuga kaasneb see, et tuleb koostada maja projekt ja panna kokku maja eelarve ning hankida ehitusluba. Sellisel juhul ei ole tegemist enam lihtsalt krundiga vaid poolelioleva ehitisega.
    Panka huvitab see, kas potentsiaalsel laenuvõtjal on olemas usaldusväärne maja eelarve või konkreetne hinnapakkumine mõne ehitusfirmalt, mis näitaks kogu maja rajamise kulusid. Pangad ei soovi üldjuhul anda laenu, kui nad ei näe reaalselt paberil võimalust, et maja ka tervikuna valmis saaks.  Seetõttu on oluline anda pangale alati tervikpilt, kuidas ja mis ajaks maja valmis saadakse.
  2. Küsida esmalt laenu mõnelt hüpoteeklaene väljastavalt firmalt ja hiljem laen refinantseerida.
    Sellised firmad annavad üldjuhul laenu  ka ainult krundi tagatisel. Laenu antakse kinnisvara turuväärtuses üldjuhul kuni 50% ja intressid algavad u. 16%-st. Tõsi, see laen on oluliselt kallim võrreldes tavapankade intressidega, kuid lühiajaliselt näiteks 1 aastaks oleks see vastuvõetav. Laenu eest ehitada maja sellisesse staadiumi, kus turuväärtuse kasv võimaldaks tavapangast võtta laenu ning siis laen refinantseerida. Maksta esialgne laen tagasi hüpoteeklaenu firmale ja ülejäänud summa kulutada maja lõpuni ehitamisesse. 

Tänases turuolukorras ei ole ette näha enam kinnisvarahinna suuremat kukkumist. Samas, kasvõi sellesama finantseerimise probleemi tõttu ei ole ka mootorit, mis laseks hõlpsasti laenu võtta ja survestaks kinnisvara hinda tõusma.

Ehitushinnad on asunud juba jõulisemalt tõusma, kuid niipea see veel ei kajastu kinnisvara turuhinnas. Majaehitaja peaks tänases olukorras võtma seda kui paratamatut fakti, kuid seda ka mitte üle tähtsustama.

Mis on oluline teada aia ehitamisel?

Inimene tunneb ennast hästi siis, kui tal on privaatsust. Just seda aitab saavutada korralikult planeeritud ja ehitatud aed. Mida peaks arvestama oma kodule aia ehitamisel?

Aia ehitustööd veel poolikud

1.      Aia materjal

Levinuim aia materjal tänavapoole jäävas  küljes on puitaed. Seda ühelt poolt seetõttu, et siis on õnnestub paremini aeda varjata tänaval kõndijate pilkude eest. Teiselt poolt seetõttu, et puitaed on tugev ja korraliku puitmaterjali saab viimistleda sobivasse värvitooni, mis majaga kokku sobib ning kodule väärikust lisab. Puitlippide eeliseks on ka see, et seda saab paika panna nii klassikaliselt vertikaalselt, kui ka näiteks horisontaalselt või kaldu. Samuti annab luua puitaiale omanäolisust, kui kasutada erineva kujuga ja laiusega aialippe.

Samuti kasutatakse tänavapoolsel küljel nii metallist aedu, valatud või laetud  müüre samuti nende kombinatsioone puit- ja metallaiaga ning loomulikult  ka kõikvõimalikke erinevaid võrkaedu.

Sisemise aiana (kruntide vaheliste aedadena) kasutatakse vaieldamatult kõige enam võrkaedu, kuid ka muid aiatüüpe. Mõnes omavalitsuses on ka nõudena kirjas, et aedade vahel peab kasutama võrkaedu, et õhk paremini liiguks. Võrkaedadena kasutatakse kõige enam punutud võrkaedu või keevisvõrkaedu nende soodsama hinna tõttu. Vähem kasutatakse keevispaneelaedu, mis on oluliselt jäigemad ning tugevamad, kuid ka hinna poolest oluliselt kallimad. Korralike võrkaedade eeliseks on kindlasti see, et need ei vaja prakiliselt hooldust, kui nad pole paigaldamise käigus või hiljem kahjustada saanud.

Aia kõrgus peaks jääma kuni 1,5 m, sellest kõrgema aia puhul tuleks see kohalikus omavalitsuses kooskõlastada. Aiapostide soovituslik vahekaugus võiks olla 2,5 m või veidi rohkem.

Kindlasti peaks aia materjali valikul jälgima, et see sobiks kokku majaga. Näiteks puitaedade puhul on sagedane, et kasutatakse sama tooni aeda, mis maja põhivärv või maja elemendi värv. Sellisel juhul töötab aed kooskõlas majaga ning kannab tervikpilti.


2.      
Väravad ja nende asukoht

Väravate asukoha peab valima kooskõlas tänavalt juurdepääsuga, maja asukohaga aga ka näiteks puude asukohaga või muid olemasolevaid piiranguid arvestades. Igal juhul tuleks teha korralik aiaplaan, kus nii sissesõidutee kui ka haljastus põhjalikult saaks läbi mängitud ja parim variant leitud.

Võimaluse korral oleks eelistatum autoväravana liugvärav, sest see võtab vähem ruumi ja on töökindel. Liugvärava puhul peaks arvestama, et see vajab vaba ruumi pikki aeda umbes kuni 1,5 korda värava ava suurusest. Liugvärava puhul on mugav kasutada automaatikat ja puldist väravat avada. Liugvärava vast ainsaks miinuseks on kallim hind.

Tiibvärv on kasutusel nii auto- kui ka jalgväravana ja on väga levinud valik. Samuti on tiibvärv ka soodsama hinnaga kui võrrelda liugväravat. Autoväravana vajab tiibvärav palju avanemisruumi ning talvel vajab korralikku lumekoristust, et väravaid saaks üldse avada. Üheks miinuseks on ka see, et tuule korral tuleb ettevaatlik olla, et värava avamisel tuulepuhangu tõttu väravaga auto või inimene pihta ei saaks ning seetõttu peaks olema võimalik väravaid avatuna fikseerida. Ka tiibväravate puhul on võimalik kasutada avamisautomaatikat, mis väravate kasutamise palju mugavamaks teevad.

 

3.       Naabritega kooskõlastamine

Aia ehitamine on kindlasti üks selline töö, mis vajab kooskõlastamist naabritega. Soovitav on varakult naabrit teavitada, et plaanis hakata aeda ehitama või olemasolevat aeda uuema vastu vahetama. Koos tuleks käia läbi piiripunktid ja veenduda, et need on õiged.  Hea oleks ka peale aiapostide paigaldamist koos naabriga töö üle vaadata. Ka väike eksimus võib naabrid tülli ajada ja piiride küsimuses peab alati täpne olema.

Naabrile tuleks teada anda, kaua tööd kestavad ja milline aed saab olema. Oluline on ka kokku leppida, kummale poole aiapostist aed paigaldatakse. Üldjuhul tänavapoolsele aia puhul pannakse aed väljapoole ja naabritevahelise aia puhul sissepoole, kuid see kokkuleppe küsimus.

Mõnel pool on kuulda, et aia ehitamise kulu jagatakse naabrite vahel pooleks, kuid see käib rohkem „hea tava“ kategooriasse kui igapäevase elu juurde. Aga kindlasti võib naabrile sellise ettepaneku teha, sest mõlemad pooled peaksid olema huvitatud korralikust aiast. Kulude katmine naabri poolt sõltub kindlasti ka aia maksumusest, kui plaanis ehitada kallist materjalist aed siis on väiksem tõenäosus, et naaber rahakotiraua avab.

Kõige mõistlikum on aiaehitus ette võtta siis kui suuremad aia planeerimis- ja haljastustööd on juba tehtud. Siis pole karta, et tehtud töö kahjustada saab ning korralik aed pakub pikaajalist turvatunnet ja privaatsust Sinu perele.

Pane oma maja „kõnelema“

Juba aegade algusest saadik on arhitektuuril olnud kindel roll inimeste mõjutamises ja tunnetamises. Iga ehitatud maja kõnetab meid ja kannab endas sõnumit. Näiteks suurte ja võimsate ning toretsevate detailidega kirikute üks eesmärke on muuta inimest aupaklikumaks. Kui seista sellise pühakoja avaras ja kõrgustesse pürgivate võlvide vahel siis kindlasti iga inimene seda ka tunneb.

Niisamuti teeb seda iga maja või ütleme parem, et võiks seda teha. Kindlasti on igaüks näinud ilmetuid maju, mis ei jäta vaatajale mingeid emotsioone ning ei „kõnele“ meiega.

Minu arvates võiks ideaalis iga maja lähtuda küll piirkonna  üldistest planeerimis- ja arhitektuurinõuetest, kuid lisaks sellele võiks sisaldada ka killuke maja omaniku iseloomu. Seda, mis paneks omaniku oma kodu nähes ennast hästi tundma. Siis ei oleks majad nii üksluised, kui näiteks värvilahenduse, arhitektuuriliste nüanssidega, mõne erikujuga akna, valgustusega või mõne muu detailiga see välja tuua ja seda rõhutada.

Pildil eramu Tallinna lähedal.

Naudi oma kodu ise ja lase ka teistel nautida! Pane inimeste silmad särama sinu maja vaadates!

Hea ruumiplaneering loob hea kodu

 

Sageli öeldakse, et see korter või maja on hea ruumiplaneeringuga. Kuigi maitse ja väljakujunenud eluharjumuste järgi on „hea ruumiplaneering“ inimeste jaoks mõneti erinev, mõeldakse ruumiplaani puhul enamasti järgmist:

  • Ruumide arv
  • Ruumide / tubade piisav suurus
  • Ruumide kasutusotstarve

Kõiki eeltoodut seob tervikuks ruumide funktsionaalsus ehk see, kuidas saab kõige efektiivsemalt ruume kasutada, ilma et mugavuses kaotaksime. Sellise ruumiprogrammi kokkusobitamine on üllatavalt raske. 

Arvesse tuleb võtta väga palju erinevaid tehnilisi ja ka praktilisi tingimusi. Iga ruumiga tuleb eraldi lahendad funktsionaalsus, valgustus, mööbel ja palju teisi aspekte. Enamasti pannakse suurimat rõhku näiteks köögi funktsionaalsele küljele ja mõeldakse läbi kõik detailid.

Tegelikult on hea iga ruum või tuba analoogselt läbi mõelda, arvestades oma pere harrastuste, hobidega või muude vajadustega. Praktiline mugavus saavutatakse peamiselt läbi hästi lahendatud mööbli ja sisustuselementide.

Reeglina kehtib põhimõte, mida väiksem on pind seda funktsionaalsem ja praktilisem peab olema maja või korteri ruumiplaan. Suurema pinna puhul ei ole kompaktsus nii oluline ja seetõttu saab keskenduda rohkem näiteks ruumi detailide rõhutamisele.

Kuna kompaktse ja praktilise lahenduse leidmine vajab kogemusi on hea kasutada sisearhitekti või sisekujundajat, kellel on oskus väikeste detailide kaupa panna kokku ja näha tervikut.

Ruumiplaneeringu trendid muutuvad ajas. Veel mõni aeg tagasi ehitati pea eranditult kõik elutoad, söögitoad ja köögid kokku, et saavutada võimalikult avatud ja suur pind. Nüüd on see aga jälle vaikselt muutumas, järjest rohkem eraldatakse köök või ehitatakse see täiesti eraldi ruumina.

Trendid tulevad ja lähevad, kuid ruumiplaneeringu koostamisel peaks iga pere vaatama ainult oma pere vajadusi ja arvestama sellega, mis on nende jaoks oluline. Kodu tuleb luua oma maitse ja soovide kohaselt ning ainult nii tunned end oma kodus hästi.

5 nõuannet oma kodu plaanijale

Kätte jõudnud sügis on just hea aeg, et teha plaane. Kui sageli just Jõulude ja Uue aasta vahel järgmiseks aastaks plaane tehakse, siis oma maja ehitajale on parim aeg oktoober ja november.

Siis jõuab käivitada tegevused, et maja ehitamine järgmisel aastal alata võiks.

Käivita oma maja ehitus varakult

Käivita oma maja ehitus varakult

 

Lihtne tegevuskava võiks olla järgmine:

  1. Krunt – vali krunti põhjalikult. Krundi ost on soovitav teha sügisel või talvekuudel, siis on lihtsam kaubelda soodsamat hinda ja jääb aega taotleda tehnilisi tingimusi.
  2. Maja stiil ja ruumiplaan – käi ringi, sirvi katalooge, aruta sõpradega – leia omale majale sobilik stiil, näiteks moderne. Pane kirja oma majale vajalike ruumide nimekiri ja nende suurused. Mõtle oma elustiilile ja harrastustele, kuidas maja peaks aitama Sinu elu paremaks muuta, siis on lihtsam oma soove kirja saada.
  3. Säästa valikuid tehes – maja ehitamine on kallis ja seetõttu sea endale kindlad kriteeriumid, millele peab ehitatav maja vastama. Investeeri tehnoloogiasse ja lahendustesse, mis annavad pikaajalist säästu. Märksõnad: soojapidavus ja ökonoomne kütte- ja ventilatsioonisüsteem või hoopis passiivmaja.
  4. Projekteerimine – telli teenus arhitektilt või täienda mõnda olemasolevat projekti oma soovidega. Tea, et arhitekti poolt väljapakutud lahendust, võid alati täiendada või muuta – kindlasti tee seda, kui tunned selleks vajadust. Hea maja algab korralikust projektist.
  5. Ehitaja leidmine – valmista ette hinnaküsimise dokumendid, korralda hange ning võrdle hinnapakkumisi ja firmade võtmeisikute saavutusi, tee korralik töövõtuleping.

Kiiremad saavad eeltoodud tegevustega hakkama poole aastaga ja siis on hea alustada ehitustöödega mai või juunikuus.

Ära kiirusta maja eeltöödega, liigselt kiirustades kannatab hilisem lõpptulemus.

Kas oled juba alustanud oma maja kavandamisega?

Miks kasutada oma kodu loomisel sisekujundaja abi?

Sisekujundaja Heldi Rebane annab alltoodud artiklis põhjaliku ülevaate sellest, miks on kasulik oma kodu rajamisel sisekujundajalt abi küsida. Head lugemist!

 

Hea arhitektuur, õnnestunud sisustus, piisav valgustus ja kõik teie hommikud algavad päikesepaisteliselt.

Sisekujundaja aitab luua unistuste kodu

Sisekujundaja aitab luua unistuste kodu

Kõik algab unistusest luua oma kodu, millel oleks väärtus. Alustuseks tuleb leida koht, mis vastab teie soovidele. Seejärel valitakse majale sobilik valmisprojekt või tellitakse individuaalne projekt arhitektilt, kes projekteerib kodu vastavalt teie vajadustele ja soovidele ning sobitab selle teie poolt valitud krundi maastikuga kokku. Samuti on hea alustada kohe alguses koostööd ka sisekujundajaga.

 

Miks kasutada oma kodu loomisel sisekujundaja abi ja millest koosneb kodu sisekujundus?

Sisekujundus algab ruumide planeerimisest. Selgitatakse, milliseid ruume ja millisteks tegevusteks vajatakse, et need oleksid vastavuses elanike hobide ja eluviisidega. Alati on küsimus aga tervikus, mitte üksikute ruumide ja nende eesmärkide kavandamises. Sisekujundaja näeb paremini tervikut ja kogemused aitavad tal näha ettepoole kõiki üksikasju ning ta oskab lahendada neid probleeme professionaalselt.

Kujundaja abi säästab teie aega ja tihti ka raha, sest hea planeerimine võib aidata vältida hiljem ilmnevaid vigu. Kui ruumid on planeeritud, siis kujundamise peamiseks osaks on hubase meeleolu loomine vastavalt kodu elanike nägemustele ja vajadustele.

Kodu on inimesele see paik, kus ta lõõgastub, rahuneb, taastub ja kogub energiat. Seetõttu mõjutab kodu kujundus otseselt meie enesetunnet. Mida kõledam ja elutum on meie ümbrus, seda väsinumad, pingestatumad ja elujõust tühjemad me oleme. Mida leebem ja elavam see on, seda paremini me taastume ja terveneme. Seega on väga tähtis, et meie kodu vastaks meie olemusele.

Paljudel meist on hea maitse ja originaalsed ideed ning selge nägemus oma tulevasest kodust. Et need ideed ja nägemused mõjuksid aga ühtse harmoonilse tervikuna on vaja oskust ja tihti ka julgust.

 

Kuidas koostöö sisekujundajaga toimub?

Enne sisekujundajaga kohtumist on hea, kui koostate albumi teile meelepärastest piltidest ning mõtlete, miks need teile meeldivad: loodusvaated, erinevad meeleolud interjööridest ning valikud mööblist, valgustitest, dekoratiivesemetest. Kõik need on suureks abiks sisekujundajale teie stiili tajumisel ning tagab lõpptulemuse, mis ühtib teie soovide ja nägemustega. Rikkalik kaubavalik ning miljonid värvitoonid tekitavad sageli segadust ning sisekujundajaga koos on kergem teha valikuid, mis on sobivad just teile.

Tööperioodi jooksul peab sisekujundaja teiega dialoogi, küsib arvamusi ja täpsustab ning aitab luuakoostöös arhitektiga selle alusel kauni, harmoonilise ja toimiva kodu.

 

Mõned mõtted, millele sisekujunduse loomisel tähelepanu pöörata:

  • põrandad, seinad ja lagi ei ole eraldiseisvad elemendid, nende materjalist ja värvist sõltub mööbli, tekstiilide ja muude sisustuselementide valik
  • valgustus on tähtis osa kujundusest, sest ta mõjub nii meie meeleolule kui ka kujunduseskasutatud värvidele
  • elutuba on avatud ruum, keskne paik, millest algab kogu kodu kujundamine
  • esik annab esimese pildi meie kodust, selle olemusest ja vaimust, esiku ülesanne on olla sillaks erinevate ruumide vahel
  • köök on perekonna igapäevaeses elus kõige tähtsam koht, seal me alustame päeva hommikukohviga ja lõpetame päeva õhtusöögiga, oluline on funktsionaalsus ja mugavus
  • mööbel teeb kodust kodu, mööbli paigutus toas on oluline ja sisekujundaja aitab mõelda, kuidas erinevad mööblitükid koos toimivad
  • tekstiilil on oluline osa sisustusest, nad lisavad soojust, annavad värvi, loovad kodutunnet ning leevendavad akustikaprobleeme ja summutavad hääli
  • jälgige uues kodus päikese liikumist hommikust õhtuni, sisekujundaja annab häid näpunäiteid, millised värvid aitavad lisada soojust ja millised annavad jahedust

 

Hubase ümbruse loomine on panustamine iseenda ja lähedaste heaoluks.

Heldi Rebane
sisekujundaja
www.sisekujundus.eu
http://heldirebane.wordpress.com