Silt: fassaaditööd

Fassaadi parandus tee prioriteediks

Viimase talve nii tugev pakane kui ka sulailmad on teinud palju kurja lisaks teede lõhkumisele ka ehitistele. Kõige suurem kahju on tekkinud fassaadidele. Vaata täpsemalt videost.

Jääpurikad räästas, mida ette võtta?

Sellel aastal on talv alanud varakult, kopeerides seni pea täpselt eelmise aasta lumerohket talve. Lund tuleb aina juurde, kuid ilm püsib miinuskraadidel ning pole olnud sulapäevi.

Mis aga jälle kohe majade juures seoses sellega silma hakkab on kiiresti tekkinud jääpurikad. Soojalekked katusealustes sulatavad lund ja allapoole räästasse jõudes need jäätuvad.

Silma on hakanud, et eramajade puhul selliseid soojalekkeid hulga vähem, kuid seevastu vanemate kortermajade puhul on pilt halvem. Leidub isegi selliseid kortermaju, kus ühistu on teinud küll fassaadi soojustamise, kuid kuna majal on katus veel heas seisus siis pole seda uuendatud. Tulemuseks aga see, et katusealuse halva soojustuse tõttu on majal väga palju jääpurikaid, mis ohustavad mööduvaid inimesi ja parkivaid autosid. Vähemalt sama oluline on ka see, et tekkinud jää lõhub räästaid, vihmaveerenne ja –püstikuid ning katusekatet.

Kui mõni ühistu või eramaja seisab valiku ees, millest maja kordategemist alustada, siis soovitav oleks töid alustada katusest või siis võimaluse korral teha katuse ja fassaaditööd korraga ning kindlasti ka jälgima seda, et soojustus saaks korralikult tehtud.

Selliste, jääpurikate käes vaevlevate, majade puhul on lahendus sageli aga lihtne. Näiteks tuulutatava suurema pööninguga katuste puhul on katusealuse soojustamiseks hea juurdepääs ning töid võimalik ette võtta ka talvisel perioodil.

Kui tegemist aga soojustatud katuslaega siis on mõistlik soojalekete parandamine ette võtta suvisel perioodil, sest selliste töödega kaasneb vajadus katusekatte eemaldamiseks.

Samuti näitab selline talv hästi kätte ka muud soojalekke kohad. Lisaks katuseräästasse tekkivatele purikatele on  jääpurikaid näha maja fassaadil, akende all aknaplekkidel. Sellistel juhtudel näitavad jääpurikad kätte kohad, kus on akende alt pääseb soe välja.

Kuigi täpse ülevaate saamiseks oma maja soojalekete kohta tasub tellida termokaamera pildid, kus temperatuurierinevused väga hästi nähtavad, siis suuremad lekkekohad on leitavad ka praegu oma maja pildistades ehk tavalisi fotosid tehes. Neilt piltidelt saab tänu tekkinud jääle hea ülevaate, kus asuvad soojalekked, mis vajavad korda tegemist.

Igal juhul tasub soojustamine ära. Näiteks kortermajade puhul mitu korda talve jooksul kohale kutsutav tõstuk koos töömeestega, kes jääpurikaid eemaldavad, tekitab ühistule kulusid, millest mõnel juhul saaks soojalekete kohad juba korda teha.  Samuti annab korralikult soojustatud maja säästu ka küttearvete tasumisel.

 

Maja peab ilus olema

See aasta on toonud mitmete eelmise kinnisvarabuumiga seisma jäänud projektide edasiarendamise. Mis on kindlasti ju väga positiivne. Sageli on need projektid, mis on jäänud poolikuna aastateks seisma ning nüüd siis uuesti töid alustatud. Paljud neist on ostetud ülesse sundmüüki pandud varadest ning seetõttu ostuhinnad väga soodsad.

Nii peabki olema, et uued kinnisvaraarendajad võtavad riski ja viivad algsed projektid lõpuni või leiavad muu lahenduse. Olen oma kodukandis mitmel sellisel projektil hoidnud silma peal ning jälginud, kuidas ehitustööd jõudsalt edenevad. Nüüd, kus järg on jõudnud ühel sellisel objektil välisviimistluse kätte, tekkis imelik tagasilöök.

Maja värvid, värvide kokkusobimine ning viimistlusmaterjalide kasutamine riivab silma. Maja puhul on kasutatud välisfassaadis nii voodrilauda, steni fassaadiplaate, luja plaati. Aknaraamid ja veeplekid, vihmaveepüstikud ning välisuksed on erinevat värvi.

Poolik maja, kus osa aknaid ei sobi üldpidiga kokku

Poolik maja, kus osa aknaid ei sobi üldpidiga kokku

Kokkuvõttes maja välisilme on rikutud ja ilust on asi kaugel. Ma ei taha uskuda, et arhitekt selle niimoodi ette nägi, et värvilahendus ja materjalivalik nii „mitmekesine” peaks olema. Pigem kahtlustan, et arendusprojekti raames on kokkuhoiu mõttes tehtud sellised valikuid. Jääb mulje, et fassaadiplaatide kasutamine on tingitud sellest, et seda jäi kuskil mujal objektil üle ning näiteks tumedat värvi aknaraamid on vahetatud valgete aknaraamide vastu seetõttu, et hoida kokku mõned kroonid.

Kuigi ma pean kindlasti lugu kõigist neist, kes riske võtavad ja kinnisvaraarendusega praegu tegelevad, usun ma, et töid peaks tegema niimoodi, et lõpptulemus silma ei riivaks. Valides õiged värvid ja materjalid ei muutu maja kindlasti sellisel määral kallimaks, et seda teha ei jõuaks.

Ma usun, et kellelegi ei meeldi elada majas, mis ebamugavust tundama paneb. Seetõttu kutsun ülesse iga majaehitajat ilusat kodu rajama. Maja peab kindlasti ilus olema!

 

Jalutuskäigud Nõmmel

Tegin eelmisel nädalal mitu pikka jalutuskäiku Nõmme eramupiirkondades, Tallinnas. Peamiselt just sellistes vanemates piirkondades, kus veel palju vanemaid maju alles.

Üllatusega selgus, et väga paljudel inimestel on oma kodumajas, kas osaline või täielik remont käsil. Pea iga 200 m tagant oli mõni maja, millele pandi uut katust või mida soojustati ning pandi uut voodrit. Oli ka päris uusi maju, mis vanadele kruntidele oli ehitatud või veel ehitusjärgus.

Väga positiivne!

 

Samas aga muutsid üldpilti tuhmimaks mitmed pea täielikult lagunenud või hooletusse jäetud majad. Mitmed neist olid sellises seisukorras, et ainuke mõistlik lahendus on nende lammutamine. Nende majade puhul oli näha, et põhisüüdlane lagunemisel oli katkine katus. Kui katus ei pea siis laguneb maja kiiresti.

Ühe vana maja katus, mis vajaks juba ammu parandamist

Ühe vana maja katus, mis vajaks juba ammu parandamist

 

Seal jalutades ja maju vaadates tabasin ennast järsku mõtlemast, et igal majaomanikul on aeg-ajalt kasulik niimoodi mõnes vanemas eramajade rajoonis jalutada. See aitab mõista, et miks on väga oluline maja hästi hooldada ning oma maja korras hoida. Kui näed käestlastud maju, siis soovid veelgi enam oma kodu eest paremini hoolt kanda.

 

Head jalutamist!