Postitused

,

Kui palju on oma maja ehitajaid?

Mind on pikemat aega huvitanud palju on viimastel aastatel olnud Eestis oma maja ehitajaid. Ennekõike huvitas, mind ühepereelamute arv.

Tegin väikse statistika, alusandmetena kasutasin Ehitisregistri andmeid.  Võtsin välja 5 viimase aasta andmed ehituslubade väljastamise kohta ühepereelamutele. 2009 aasta osas on kättesaadavad küll ainult 6 kuu andmed, kuid üldpilti see väga ei muuda.

Graafik näitab, et kukkumine on olnud viimasel kahel aastal suur. 2009 aasta lõpuks võiks prognoosida oma maja ehitajad vahemikus u. 1200 – 1500  ehk umbes pool eelmise aasta mahust.
Ehitajatele ei ole need arvud kindlasti meeldivad vaadata aga oma maja tellijatele näitavad need arvud head võimalust – suur konkurents töö pärast pakub praegu väga häid ehitushindu.

 
 
Kellel lähiajal plaanis oma maja ehitamine, see saab nn. tellija turu eelistest kindlasti kasu.

,

Plaatimistööd – mida peab teadma töö tellija?

Käimas vuukimistööd

Käimas vuukimistööd

 

Olenemata sellest, kas käsil uusehitus või plaanis remont, on iga ehitustöö juures oma spetsiifika, mida tööde tellija peaks teadma. Siinkohal mõned nõuanded plaatimistööde kohta.

 

Plaatimistööde planeerimisel ja kavandamisel peaks arvestama järgmisega:

 

 

 

  • Kogus: plaatide ostmisel või tellimisel  küsi alati nõu ehituskaupluses müüjalt, sest tema oskab välja arvutada vajaliku koguse + kaoprotsendi varuks, konkreetse plaadi mõõtmeid arvestades. Kõige parem, kui sul on täpsete mõõtude plaatimisjoonised, kus on näha ka plaatide paigutused. Mõistlik on alati veidi rohkem plaate võtta, et oleks väike varu näiteks hilisemateks parandustöödeks.
  • Telli plaadid varakult: kuigi ehituskauplustes on valik suur, on sageli nii, et just sinule sobilik plaat tuleb tellida ja pead arvestama pikema ooteajaga (u. 1-2 kuud).
  • Plaatimissegud: soovitav on kasutada ühe tootja tooteid ehk nii aluskrunt pinnaga parema nakke saavutamiseks, hürdoisolatsioonisegu, plaatimissegu ja vuugisegu oleks ühe firma toodang. Sellisel juhul on toodete kokkusobivus testitud ja eeldused kvaliteetse tulemuse saamiseks oluliselt paremad.
  • Silikoonid: niisketes ruumides peaks kindlasti valima silikooni, mis sisaldab hallitusvastast komponenti.
  • Vuugikaitse: soovitav on peale vuukimist katta pind ka vuugikaitsevahendiga, et muuta vuugitäidise paremini mustust ja vett hülgavaks. Hiljem on tänu sellele ka oluliselt lihtsam pindasid puhastada ja puhtana hoida. Teatud aja tagant on mõistlik protseduuri korrata (u. 1 x aastas), kuna vuugikaitse kulub pindade puhastamisega.

 

Plaatimistöid ei saa teha väga kiiresti. Pead varuma aega tööde teostamiseks. Tuleb arvestada plaatimistöödega kaasas käivate kuivamisaegadega (nii kruntimise, hürdoisolatsiooni, plaatimise kui ka vuukimise etapis), nii, et isegi väiksemate tööde puhul alla 3-4 päeva korralikku plaatimistööd teha ei saa. On olemas ka kiirkivistuvad segud, mille kuivamisajad on kordades väiksemad, kuid need on oluliselt kallimad ja seetõttu nende kasutamine ei ole tavapärane. 

Kuidas Sinul plaatimistööde tellimised on õnnestunud?

,

Kuidas teostatud ehitustöid lihtsalt ja tõhusalt fikseerida

Paljud meist on oma kodus seina pilti või riiulit pannes muretsenud, kas auku puurides, mitte elektrikaablisse ei puuri. Täpseid jooniseid ei ole ja võimalus juhtmed läbi lõigata on olemas. Kuidas oma kodu rajades seda probleemi ennetada?

,

Maaküte

Kohe algab uus kütteperiood ja sobilik arutada erinevate küttelahenduste üle.

Mida arvata maaküttest? Millised on selle valiku plussid ja miinused?

Soojuspumba ruum

Soojuspumba ruum

Maaküttega seoses räägitakse alati esimesena hinnast, mis keskmise suurusega maja puhul (150m2) jääb umbes suurusjärku 150 000 krooni. See hind sisaldab maakollektori  ja soojuspumba paigaldust. Eraldi kulu on majasisese küttesüsteemi väljaehitamine. Maakütte puhul on soovitav betoonivaluga vesipõrandaküte, sest seal ei pea vee temperatuur olema väga kõrge (u. 35-40 kraadi) ja sellega maakütte soojuspumba kasutegur kõrge.

Maakollektori paigaldamisel on oluline, see saaks tehtud varakult enne krundi haljastustöid. Kuigi on olemas mitmeid tehnoloogiad, mis võimaldavad kollektorit paigaldada peaaegu kinnisel meetodil (näiteks kaldpuurimisega), on odavam seda teha klassikaliselt kopaga kraavi kaevates ja toru paigaldades.

Kui maakütte hinna ja  krundi ülekaevamise probleemist üle saab, siis muus osas on maaküte küll väga mugav ja ökonoomne. Seda võin kinnitada oma kogemusest, minu majal töötab maaküte suurepäraselt ja eriti meeldib mulle see, et süsteem on täielikult automatiseeritud ning osutunud väga töökindlaks.

Mida peaks arvestama maakütte plaanimisel?

  1. Maakütte kasutegur sõltub pinnasest ja seetõttu oleks mõistlik uurida maakütet paigaldavate firmade käest, kas Sinu krundi pinnas on sobilik. Enamasti leitakse lahendus. Väga sobilikud on kergelt kruusased ja niisked pinnased.
  2. Maakollektori paigaldamiseks on vaja piisavalt suurt krunti. Näiteks 150 m2 maja puhul on vajalik umbes 500 jm paigaldada maaküttetoru ja seda selliselt, et torude vahekaugus teineteisest oleks vähemalt 1 m.
  3. Soojuspump ei võta palju ruumi ja on suurema külmakapi suurune. Katel on soovitav paigaldada eraldi ruumi ja seda seetõttu, et soojuspump sisaldab kompressorit ja selle tööhääl on u. 55dB. See pole just suur müra, kuid võib häirima hakata.
  4. Soojuspumbaruumi põranda võiks võimalusel valada muust põrandast lahus paigaldades ruumi piiridele 1 cm vahtpolüstürooli ribad.

Millist küttelahendust kasutad Sina?

Piksekaitse

Viimase ehitusbuumiga rajasid paljud pered omale ilusad eramajad. Piksekaitseid on seni aga vähestel majadel.

Pikselöök

Pikselöök

Nüüd on kuulda, et Euroopa Liidul on plaanis muuta piksekaitse kohustuslikuks. Tõenäoliselt läheb sinnamaani, et see peab olema igal majal, veel aastaid aga võimaluse korral on see mõistlik kohe paigaldada.  Ehitusjärgus on seda lihtsam paigaldada ja tuleb kokkuvõttes odavam.

Eraldi statistikat, kui palju on maju Eestis välgulöögi tagajärjel kahjustada saanud, ei ole. See number ei ole suur, kui tõenäosus on siiski olemas.

Suuremat kahju teeb aga äike elektriseadmetele (arvutid, telerid, digiboksid jne.), tekitades ülepinge. Ülepinge tekitamiseks ei ole vajalik otsene pikselöök majale, piisab ka 2 km kaugusel toimunud löögist, mis siis pinnase või elektriliinide kaudu edasi kandub. See on küllaltki sagedasti esinev probleem. Energiafirma pingekõikumise eest vastustust ei võta ja katkised seadmed tuleb oma kuludega lasta parandada. Rohkem ohustatud on õhuliinidega majad. Seepärast soovitataksegi äikse ajal elektriseadmed võimalusel välja lülitada ja ka pistik vooluvõrgust välja võtta.

Tänapäeval on kasutusel nii hooneväline kui ka hoonesisene piksekaitse.

Välise piksekaitse eesmärk on pakkuda punkte, mis on pikselöögile vastupidavad. Väline süsteem koosneb püüduritest, mis võtavad löögiimpulsi vastu, edasi liigub välgust tekkiv vool allaviikude kaudu ohutult maandurini.

Sisemise piksekaitse eesmärgiks on liigpinge maandada. Selleks kasutatakse vastavat seadet – liigpingepiirikut.

 

Kas sinu majal on piksekaitse?