Silt: ehitustööd

Mida toob aasta 2012?

Tavaks on enne uut aastat teha prognoose, mida toob uus algav aasta.  Mis võiks oodata järgmisel aastal oma maja ehitajat?

Olen kuulnud arvamusi, et hetkel on mõistlikum oodata ja vaadata, kuna majandus on Euroopas allamäge minemas. Eestis pole enam ehitajad, kuna enamik Soomes.  Ehitushinnad on laes ja laenu ei saa. Kas tõesti on olukord nii lootusetu, et asuda kõrvalvaataja roll?

Mina veel käega ei lööks. Nõustun küll sellega, et ees keerulised ajad, kuid see ei tohiks olla takistuseks oma ehitusplaanide elluviimisel. 

Milliseks kujuneb uus ehitusaasta?


Laenuraha kättesaadavus püsib samal tasemel, mis eelmisel aastal
Laenude saamine ei ole kinni mitte niivõrd sellest, et pangad ei soovi laene väljastada vaid ennekõike laenutingimustest (piisav  sissetulek, laenu tagatis, intressimäärad). Laenu saamiseks vajalikke nõudeid suudab täita suhteliselt vähe inimesi, lisaks ebaselgus tuleviku suhtes ei lase osadel laenuvõimelistel inimestel laenamise otsust teha. Teatud võistlus pankade vahel laenumarginaali vähenemise osas tõenäoliselt tekib, kuid selle mõju laenuturule on väike.

Pangad eelistavad kindlasti valmis kinnisvara ostjad, sest nii on tagatis võimalik kohe ostetavale varale seada ning olenevalt omafinantseerimise määrast pole sageli täiendavat tagatist vajagi. Ehituslaenu puhul aga on möödapääsmatu täiendava tagatise olemasolu, mida on laenajal keerulisem leida.

Ehitushinnad liiguvad mõõdukalt ülespoole
Ehitushindadele suurt tõusu ei prognoosi. Võimalik hinnatõus jääb tõenäoliselt 10-15% juurde. Eesti turg on väga hinnatundlik – see seab piirid hinnatõusule.  Kui ei ole maksujõulist klienti ei saa ka ehitada.

Ehitusfirmad pingutavad ellujäämise nimel
Algav aasta saab olema ehitusfirmadele keeruline ja raske. Tööd on vähe ja see vähenegi on väikese kasumi marginaaliga. Piisab mõnest veast projekti juhtimisel, kui projekt on miinustes. Ellujäämiseks tuleb teha kvaliteetset tööd ja vigu vältida. Tuleval aastal on oodata osade ehitusfirmade turult kadumist ja ühinemisi või veel enam spetsialiseerumist, et olla veel efektiivsem.

Täna on pea enamik Eesti majatootjaid suuremal või vähemal määral orienteerunud Skandinaavia turule. Võimalik, et uus aasta toob kaasa väiksemate üldehitusfirmade eksportturgudele suunitluse, kasvõi nendesamade majatootjatega koostöös.

Klientidel saab olema raskem leida ülesse need õiged firmad, kes ka aasta lõpus veel turule alles jäävad.

Ehitusturg jätkab kohandumist
Teise järjestikuse lainena maad kattev uus majandussurutis sunnib uusi ideid leidma, otsima kliente, otsima klientidele terviklahendusi, mis kuludelt tellijatele vastuvõetav. See tähendab innovaatilisi lahendusi, see tähendab eristumist teistest. Usun, et just eristumine ja oma eeliste leidmine ja rakendamine saab olema firmadel võtmeks ellujäämisel.  On see pikem garantiiaeg, on see põhjalikum eeltöö enne igat ehitusetappi, et vigu vältida,  on see parem töökorraldus ja kiirem ehitus – see on iga firma enda teha.

 
Fakt on see, et algaval aastal ehitustöid alustades on klientidel vahest hirme rohkem kui tavaliselt, kuid elu näidanud, et ettevõtlike saadab edu ning hiljem tänavad nad ennast, et ehitusega just  nüüd algust tegid.

Võta aega, plaani korralikult ja ehita kvaliteetselt!

Lepi ehitustööde sisu alati enne kokku

Ehituses algab suur osa probleeme sellest, et teostatavate tööde mahust ja sisust saavad tellija ja ehitaja erinevalt aru. Seda muret leevendab veidi hea ja põhjalik projekt, kuid ka see ei hoia alati arusaamatusi ära.

Kuidas tellija saaks kaasa aidata, et tema ja ehitaja ühtmoodi teostamisele kuulutavatest töödest aru saaksid? Pakun välja lihtsa lahenduse, mis seda muret leevendaks.

Tegevused:

1. Koosta hinnaküsimine ja anna hinnaküsimisel ehitajale võimalusel alati kaasa projekt, mahutabel või hinnapakkumise tabel või vähemalt koosta selgitused, skeemid töö kirjeldamiseks.

2. Küsi alati ehitajalt kirjalik hinnapakkumine nii suurtele kui väikestele töödele. Palu ehitajalt lahtikirjutatud hinnapakkumist.

3. Saades lahtikirjutatud hinnapakkumise kirjuta nüüd ise iga töö (iga pakkumise rea) kohta enda arusaamine, milliseid konkreetseid töid ja tegevusi selles lõigus teostatakse.

4. Saada enda poolt täiendatud hinnapakkumine ehitajale tagasi ja palu kinnitust, et kirjeldatud tööd on hinnapakkumise mahus. Veel parem kui saad ehitajaga kokku ja koos temaga vaatad täiendatud lahtikirjutusega hinnapakkumise üle.

Sellise tegevuse tulemuseks on kokkuvõttes see, et tellija ja ehitaja saavad tööde mahust ja sisust enne tööde alustamist ühtemoodi aru ning võimalikke arusaamatusi tekib reaalses ehitusprotsessis vähem.

Kuigi eelkirjeldatud tegevused ei ole midagi keerulist, ei tehta seda tegelikkuses kuigi sageli. Ära eelda, et teine pool saab sinust samamoodi aru, vaid selgita oma arusaama ja lepi ehitustööde sisu enne tööde algust täpselt kokku.

5 põhjust, miks on ohtlik ehitada eskiisprojekti järgi

Täna Eestis kehtiv seadus lubab ehitusloa eramule väljastada sisuliselt eskiisprojekti alusel. Ja teatud hulk inimesi võtavad seda kui piisavat projektdokumentatsiooni ning käivitavad maja ehituse.

Inimene mõtleb lihtsalt. Kui seadus ei nõua põhjalikumat projekti , siis miks ma peaksin sinna investeerima? Miks ma peaksin kulutama põhiprojektile või tööjoonistele? Parem kulutan iga sendi ehitusmaterjalidele ja  ehitustöödele.  Sageli hakkab tellija raha kokkuhoiu nimel ise projekti juhtima, mis tähendab seda, et ta otsib materjali, otsib ehitajad ja teeb üldjuhul kõik tööd etapikaupa. Keskendudes ainult konkreetsele etapile, mitte majale kui tervikprojektile.

Mida selline ehitamine siis kaasa toob?

1. Iga ehitusetapp on eraldiseisev ja ei pruugi haakuda järgmisega
Kuna korralikku projekti ei ole siis ei ole ka etapi alguses teada, kuidas töö peab teostama ja milliseks kujuneb lõpptulemus. Seega iga tööetapi algul otsib tellija infot,  kuulab erinevate tuttavate ja ehitajate arvamusi ning lõpuks valib ühe variandi välja ja paneb selle töösse. 

Sellise töökorraldusega tekib palju lahendusvariante, millest osad on head aga osad halvad. Halvad selles mõttes, et neid pakuvad välja näiteks konkreetset tööd soovivad ehitajad ning nende huvi on teha töid endale harjumuspärasel viisil arvestamata seda, kas antud majale on see sobilik ja mõistlik lahendus.

Üks kõige levinuim ehitajate väide „me oleme seda koguaeg nii teinud“ on mõeldud selleks, et tellijat rahustada, kuid tegelikkuses on „koguaeg nii teinud“ lahendus sageli antud konkreetse tellija maja puhul halb lahendus. Selliselt igas etapis luuakse tellija jaoks konstruktiivseid lahendusi, mis on eraldiseisvad ja mis alati üksteisega kokku ei sobi.

2. Sõlmede lahendused ei saa kvaliteetsed
Erinevad konstruktiivsed sõlmed, mis on olulised nii kandevõime tagamiseks kui ka külmasildade ärahoidmiseks lahendatakse sageli ilma hea projektita valesti.  Sellega riskib tellija sõna otseses mõttes oma ohutusega ja paremal juhul  suurema küttevajadusega või külmasildadest põhjustatud niiskusprobleemidega.  Selliselt võtab tellija endale asjatu riski ja vastutuse.

3. Tekivad pealesunnitud lisatööd
Ilma korraliku projektita tekib  sage vajadus teha igas etapis muudatusi ja sisuliselt toimub jooksev projekteerimine tööde käigus. See võib ja enamasti ka toob kaasa lisatöid, näiteks proovitakse järgnevates etappides esialgsed halvad lahendused paranda või üritatakse hiljem teha töid, mis oleks pidanud varasemas etapis tegema ja mis hiljem tehes toob kaasa esialgse töö osalise lõhkumise ning parandamise.

4. Odavaima hinnaga ja lepinguta ehitades võetakse ehitajalt vastutus
Sageli otsib eramaja tellija, kes eskiisprojektiga tööd alustab ka kõige odavamat töö tegijat ja  soodsa hinna saavutamiseks üritatakse ka mitteametlikult tööde eest tasuda. Tavaliselt mustalt makstes ei koostata ka mingeid lepinguid ning kokkuvõttes ei vastuta tööde eest mitte ehitusmehed vaid tellija. Tellija võtab sellega täiendava riski ja samal ajal ehitaja ei vastuta enam millegi eest.  Samuti ei ole sellises olukorras ka garantiiajast juttugi.

5. Ehitamise aeg pikeneb
Alustades ehitustöödega seatakse enamasti kindel tähtaeg millal maja peaks valmis olema.  Kui on kasutada korralik projekt siis hinnapakkumises võetakse kõik detailid arvesse ja suudetakse hinnata enam vähem täpselt ehitustöödeks kuluvat aega.  Eskiisprojektiga ehitust alustades kipub  lõpptähtaeg pidevalt pikenema, sest tööde käigus lahendusvariantide leidmisele kulub aega rohkem kui algselt osatakse arvata.

Eeltoodut arvesse võttes ei soovita kellelgi alustada ehitustöid eskiisprojekti mahus projektiga, sest näiline võit projekteerimise faasis, kaob ehitamise faasis väga kiiresti suureks miinuseks.

Kontrollimine eeldab konstruktsiooni „hingeelu“ tundmist

Ehitustööde kontrollimine eeldab eeltööd ja ettevalmistust. Usun, et keegi ei vaidle sellele vastu. Kuid millele ettevalmistustööd tehes rõhku panna, et vigade leidmine sujuks?

Saa aru kuidas konstruktsioon töötab

Läbi võib lugeda suure hulga ehitustööde paigaldusjuhised, kuid see ei ole alati piisav. Paigaldusjuhised kirjeldavad konkreetset tööoperatsiooni, kindlaid sõlmi ja lahendusi. Reaalses elus tekivad ehitusprotsessis aga sageli ka pealesunnitud lahendused, mis erinevad suuremal või vähemal määral juhistes näidatud olukorrast.

Siinkohal tulebki mängu arusaamine sellest, kuidas konstruktsioon töötab ja milleks konstruktsioonis sisalduvaid kihte kasutatakse. Kui selline arusaamine on olemas siis saab ka mittestandardsete lahenduste osas jälgida, kas konstruktsioon tõesti oma funktsiooni täidab.

Näiteks on sagedased erinevad niiskusetõkke või soojustamisega seotud vead, kus ilmselgelt pole aru saadud kuidas konstruktsioon töötab.

Mõistes konstruktsioonides erinevate kihtide rolli on oluliselt lihtsam hinnata tööde kvaliteeti ning juhtida tähelepanu just olulistele vigadele, mis kindlasti on vajalik parandada.

 

Kontrolli eritööde hinnataset

Ehitustöödele hinnapakkumiste võtmisel on tavapärane olukord, kus osade tööde osas on tellijal vähemalt mingisugunegi ettekujutus, kuidas töid tehakse ja mis on hinna suurusjärk. Seevastu eritööd nagu näiteks kütte-, ventilatsiooni-, automaatika- ja elektritööd ning nendega seotud seadmed on tellijale võõrad.

Kuna ehitusfirmad teavad seda siis sageli  on ehitustööde hinnapakkumistel suurem kate just eritöödel.  Seda enamasti just peatöövõtu korras ehitatavatel suurematel objektidel. 

Suurematel objektidel  käib sageli tellija ja ehitaja vahel põhjalik ja piinarikas läbirääkimine üldehitustööde iga rea osas, et hinda soodsamaks saada. Samal ajal keerulisema teema – eritööde osas pole tellijal teadmisi ja seetõttu ka hinnakauplemiseks argumente vähem. Kokkuvõttes eritööde hinnatase ei satu suure löögi alla ja see aitab ehitajal kasumit teenida.

Eramajade ehitamisel on eritööde osatähtsus võrreldes näiteks suurte büroohoonetega või kaubakeskustega väiksem ja seal ei ole eritööde osakaalul sellist rolli.  Eramute ehitajad võtavad ka ise alltöövõtjatelt – eritööde firmadelt pakkumisi või pakuvad välja, et tellija ise eritööde poolega tegeleks.

Kui aga siiski jääb kahtlus, et eritööde hinnad liiga kõrgeks kujunevad tasub tellijal selle teemaga vaeva näha.

Kontrolli hinnataset

Kõige lihtsamaks võimaluseks eritöödele õiglase hinnataseme leidmiseks on see, et küsida eritöödele ka ise tellijana eraldi hinnapakkumist mitmelt firmalt. Siis paneb konkurents hinnataseme paika.

Kui oled saanud eraldi võetud hinnapakkumised eritöödele siis on hea võrrelda tööde maksumusi peatöövõtja poolt esitatud pakkumisega. Peatöövõtu korras esitatud hinnad on üldjuhul veidi kallimad, sest peatöövõtja  lisab hinnale ka oma projektijuhtimise kulud. Kui aga eraldi võetud hinnad erinevad peatöövõtja poolt esitatud hindades olulisel määral siis on tegemist ehitaja poolse üritusega tellija teadmatust enda kasuks ära kasutada.

Selline topelt hinnaküsimine nõuab tellijalt lisatööd, kuid enamasti tasub parema hinna näol kokkuvõttes ära.

Ehitustööde tellija ootab korrektsust

Puutudes pidevalt kokku erinevate ehitustööde tellijate muredega, hakkab silma, et paljud probleemid tellija ja ehitaja vahel on tekkinud erinevatest ootustest töökultuuri osas.

Tellija jälgib töökultuuri ja lõpptulemuse korrektsust

Ehitustööde tellija ootab oma ehitajalt kvaliteeti kõiges, mis puudutab tema tööd. Näiteks ühel objektil oli probleemiks see, et ehitaja ei koristanud ja katnud oma plaaditud pindasid korrektselt kinni ning ühel hetkel tekkis tellijal tõsine kahtlus, kas sellise töökultuuriga ehitaja ikka suudab teha kvaliteetset tööd? Kas tööd on ikka tehnoloogiliselt õigesti tehtud? Kui tellija tööd ise üle vaatas, hakkas talle silma, et mitmed plaadid olid veidi viltu ja negatiivne hoiak ehitaja suhtes suurenes. Tellija võttis minuga ühendust ja palus tööde ülevaatust.

Tööde kontrollimisel selgus, et ehitaja oli siiski tehnoloogiliselt kõik õigesti teinud, kuid tõepoolest olid osad plaadid veidi viltuselt pandud ja ka objekti koristamisega ei oldud eriti tegeletud.

Kuigi olemasolevad korrektsuse ja iluvead sai parandatud jäi tellija siiski ehitaja suhtes endiselt kahtlustavaks ning otsis probleeme ka juba sealt kus neid polnud. Kokkuvõttes kadus hea sõbralik läbisaamine ehitaja tellija vahel ning mõlemad pooled nii tellija kui ka ehitaja ei olnud koostööga rahul.

 

Mida sellisest olukorrast õppida?

Tellijale on kokkuvõttes enamasti kõige mõistlikum omanikujärelevalve teenuse kasutamine, sest siis on suhtlevad omavahel ehitusala inimesed ning ehitaja tunneb igal sammul, et tema tööd kontrollitakse. Ja see omakorda aitab kaasa tööde kvaliteedile.

Kui rääkida ehitaja vaatenurgast siis minu ettepanekud ehitusfirmadele parema koostöö saavutamiseks on järgmised:

1.       Kaasa tööde tellija varakult
Kaas tellija juba esimeste töölõikude valmimise järel tööde ülevaatusesse, selgita miks ja kuidas on tööd teostatud ja kuidas tööde kvaliteet tagatakse.

2.       Küsi kohe tellijalt tagasisidet tööde kvaliteedi või lõpptulemuse kohta
Küsi tellijalt, kas selline teostatud töölõik on sobilik? Kui tellija avaldab arvamust, mis vajaks parandamist, siis kas paranda või selgita, miks see nii peab olema.

3.       Hoia objekt korras
Ehitusobjekti kvaliteet algab töökorraldusest ja tänapäeva tellija jälgib ja hindab seda, kui kõik on koristatud või kinni kaetud, et need tööde käigus ei määrduks.

Kui neid lihtsaid ettepanekuid kasutada on palju suurem võimalus, et koostöö tellijaga sujub ning lõpptulemus vastab tellija ootustele.

5 soovitust oma kodu ehitamisel

Iga ehitusega kaasneb vähemal või suuremal määral projekti juhtimine. Üsna sageli kujutab ehitustööde tellija ette, et projektijuhtimises osalemine on puhtalt projekteerija ja ehitaja rida ning teda see eriti ei puuduta. See on esimene samm vales suunas, mis ei aita kaasa hea lõpptulemuse saavutamisele.

Iga tellija on paratamatult ka projektijuht ja tema ülesandeks on korraldada lähteülesande ja projekti koostamine, edasi korralda hinnapakkumiste küsimist ja lepingu sõlmimist ning hiljem tööde teostamise etapis korraldada tööde kontrollimist ja vastuvõtmist.

Kui järjest enam tellijaid mõistab ehitustööde kvaliteedi kontrollimise tähtsust ja palkab näiteks teenuse korras omanikujärelevalve siis lähteülesandele ja projektile ei pöörata enamasti piisavalt tähelepanu.

Projekti lõpptulemus aga algab heast lähteülesande püstitamisest ning ettevalmistusest ja projekti koostamisse kulutatud aeg annab tagasi kvaliteedi ja ennekõike tellijapoolse rahulolu. Kas panustad tellijana piisavalt oma aega eesmärkide kirjeldamisele ning lahenduste leidmisele?

Millele kõige enam rõhku panna, et suurem rahuolu saavutada? Minu versioon on järgmine:

1.       Maja funktsionaalne ruumiplaan
Funktsionaalse ruumiplaani koostamine on keeruline ülesanne. Sobilik ruumiplaan peab toetama sinu elustiili ja vajadusi. Hea planeering ei tähendab üldjuhul ruumi otstarbekat ärakasutamist, kuid mitte mugavuse arvelt. Samamoodi nagu on raske lühidalt ja täpselt oma mõtteid kirja panna, on ka üllatavalt raske  funktsionaalset ruumiplaani luua.

2.       Maja paigutus krundil ja maja fassaadid
Maja paigutamisel krundile on küll mitmeid nõudeid ja soovitusi, kuid alati on võimalik tellijal ka ise kaasa rääkida. Mõtle, milliseid emotsiooni sa tahaksid kogeda, kui õhtul oma kodumaja ette jõuad? Kasuta seda emotsiooni oma maja krundi suhtes paigutamisel ja fassaadi kujundamisel ära. Selliselt muudad oma kodu teistest eristuvaks  ja ilusaks!

3.       Energiasääst
Energia säästmine on täna praktiline vajadus, millega on mõistlik kohe arvestada. Pea iga otsus mida teed maja projekteerimisel mõjutab energiakulu. Kasulik on projekteerimise faasis kohe keskenduda ka energiasäästu teemadele. Pea kõik hilisemad lahendused energia säästmisel teevad üldjuhul ehitamise kallimaks, kui kohe nendega arvestada.

4.       Tehnilised lahendused
Ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad arenevad kiiresti ning nendest osasaamiseks tuleb panustada aega parimate lahenduste otsimisele. Tehnilised lahendused loovad sinu maja jaoks energiasäästu,  mugavust ja turvalisust.

5.       Sisekujundus
Nii nagu maja välisilme loob emotsioone, tekitab hea sisekujundus mõnusa enesetunde. Läbimõeldud sisekujundus teeb imet ja muudab maja koduks, kus on alati hea olla! Tänapäeval kasutada olevad viimistlusmaterjalid, värvid, sisustus ja valgustus ei lase ühtegi head ideed raisku minna. Sisekujunduse projekti koostamine ei ole ammu enam eksklusiivsus vaid praktiline investeering elukvaliteeti.

Kõige eelneva läbimõtlemine nõuab nii oma pere siseselt kui ka projekteerijatega head koostööd. Tellija ülesanne on koostöös õppida, salvestada parimad ideed projektis ja  jõuda kokkuvõttes parima tulemuseni. On asju, mida saad delegeerida teistele aga on asju, mida peaks tellija ise tegema. Oma maja projektist visiooni loomine ja põhilahendustes aktiivne osalemine on tellija töö!

Kuidas hinnapakkumise tabelit koostada?

Sageli on ehitustööde hinnapakkumiste küsimisel üheks probleemiks pakkumiste võrdlemine. Siinkohal mõned nõuanded, kuidas hinnapakkumise tabelit koostada ja pakkumiste võrreldavust saavutada.

Muudatused ja lisatööd ehituse tellimisel

Tellija üheks suurimaks väljakutseks on ehitusprotsessis erinevate pealesunnitud või ootamatute muudatustega või lisatöödega hakkama saamine. Ehitusvaldkonnas võib julgelt väita,  et valdavas osas objektidel tehakse kindlasti ehitusprotsessi kestel mõni muudatus. See on paratamatu, sest protsessi käigus tekivad sageli paremad lahendused või kerkib esile muu objektiivne põhjus muudatuste tegemiseks.

Tellija peab olema valmis selleks, et muudatused tekivad ja sellega juba töövõtulepingu sõlmimisel arvestama. Tavaliselt on igas ehituslepingus ka lühidalt kirjas see, kuidas täpsemalt muudatusi tehakse ja kuidas nende eest tasumine toimub.

Muudatused on sageli ehitajale olnud heaks võimaluseks, kus veidi rohkem kasumile katet või ka kahjumit vähendada annab.

Milles probleem?

Tellija vaatnurgast on peamine probleem see, et lisatöödena tehtavate muudatuste hinnad kipuvad võrreldes muude lepinguga tehtavate töödega oluliselt kallimaks minema või tööde ärajätmisel mahaarvatav summa tegelikust hinnast väiksemaks.

Ühelt poolt on see arusaadav, sest muudatused tekivad peamiselt ootamatult ja ehitaja peab leidma kiiresti töö teostamiseks vabad ressursid (inimesed, tehnika, materjalid). See teebki töö kallimaks, kuna pole aega ressursse planeerida. Teiselt poolt teavad ehitajad ka seda, et tellijal on tööde käigus ebamugav ja tülikas lisatööde tegemiseks mõnelt teiselt ehitusfirmalt pakkumist võtta ja see teadmine lisab hinnale nii mõnedki protsendid.

Mida ette võtta?

Ühikhindade kokkuleppimine

Ühikhindade kokkuleppimisel on mõte siis kui on ette näha need töölõigud, kus mahud võivad muutuda. Sellisel juhul on muudatuse (nii tööde suurenemise või ka vähenemise) korral lihtne täpsed hinnad arvutada ja nende alusel arveldada. Sellised ühikhindade tabelitel põhinevaid lepinguid kasutatakse ennekõike suurematel objektidel ja ka juhul kui lepingu sõlmimise ajaks ei ole mingil põhjusel mahtusid võimalik arvutada (näiteks mahud selguvad peale olemasoleva konstruktiivosa avamist või valmivad projekti täpsemad joonised hiljem).

 

Põhjalik pakkumine / eelarve

Kui ehitaja poolne hinnapakkumine on esitatud mõistliku detailsusega saab muudatuste korral lihtsamini arvutada nii ärajääva töö hinna kui ka hinnata lisatööde hinda, kui see mõne pakkumises sisalduva olemasolevaga tööga võrreldav. Isegi kui ehitaja teeb siis antud tööle oluliselt kallima hinna saab tellija näidates pakkumises toodud hinda ja sellele tuginedes hinda enda jaoks soodsamaks kaubelda.

 

Konkurentsi tekitamine

Kui midagi muud ei aita ja olemasoleva ehitaja poolt pakutavad hinnad kipuvad kosmiliseks muutuma tuleb hinda küsida ka teistelt firmadelt. See küll toob kaasa lisatööd, kuid aitab veidi olukorda rahalises mõttes kontrolli all hoida. Lepingusse on mõistlik jätta ka võimalus, et tellijal on õigus kaasata vajadusel teisi firmasid – töövõtjaks ja peatöövõtjal on kohustus teha teiste tellija töövõtjatega koostööd. Igaks juhuks vaata endale juba valmis mõned firmad, kellelt vajadusel  täiendavalt hinnapakkumist küsida.

 

Olenemata eeltoodud valikute rakendamisest jäävad mistahes muudatused siiski tellija jaoks kalliks ja seetõttu on oluline õigeaegselt keskenduda kvaliteetsele projektile. Tasub kulutada aega, et võimalikud lahendused paberil projekteerimise faasis „läbi mängida“, et viia miinimumini ehitusprotsessis tekkivate muudatuste ja lisatööde vajadust. Õnnestunud projekt ja pidev järelevalve aitab hoida ehitamise faasis tellija kulusid kontrolli all.

Kokkuvõttes on nii  tellija kui ka ehitaja huvides täpselt kokku leppida mängureeglites, kuidas toimub muudatuste ja lisatööde hinna arvutamine ning tööde teostamine. Hea tulemus saavutatakse alati ainult korrektses ja sõbralikus koostöös. Enne tööde alustamist täpsetes reeglites kokku leppides on loodud eeldused paremaks koostööks.

Kodu rajamine ilma lisatagatiseta?

Maja ehitamine nõuab enamasti laenuraha kasutamist!

Kas on üldse võimalik oma kodu ehitama hakata, kui sul ei ole võimalik anda pangale lisatagatist? Selline küsimus huvitab paljusid peresid, kes elavad näiteks üürikorteris ja peale krundi pole võimalik täiendavaid tagatisi laenu saamiseks pangale anda?

Kui veel mõned head aastad tagasi ei olnud probleemi saada laenu ka krundi tagatisel siis viimasel 2-3 aastal on olukord muutunud. Nüüd annavad Eestis tegutsevad suuremad ja tuntumad pangad laenu üldjuhul vaid hoonestatud kinnistute tagatisel.

Kuigi alati peab ütlema, et tehakse ka erandeid ning kindlasti on mõistlik igal juhul panga käest konkreetset lahendust küsida. Panka üldjuhul huvitab ennekõike see, milline on sinu pere sissetulek ja laenu teenindamise võima ning millises suurusjärgus on omafinantseering. Kui sul juhtub olema krunt heas asukohas ja pangale aktsepteeritav, siis on võimalik ka nüüd krundi tagatisel laenu saada. Tõsi küll krundi tagatisel antakse laenu umbes 50-60% selle turuväärtusest.

Aga kui sellist head krunti ei ole, mis siis teha?

Siis on võimalikud lahendused järgmised:

  1. Teha pankadega koostööd variantide leidmisel ja jõuda mõlemaid osapooli rahuldava kokkuleppeni.  
    Pakkuda ise või paluda pangal pakkuda välja lahendusi, mille täitmisel nad laenu annaksid.  Näiteks koguda raha ja käivitada vundamendi ehitus ilma laenurahata. Selle sammuga kaasneb see, et tuleb koostada maja projekt ja panna kokku maja eelarve ning hankida ehitusluba. Sellisel juhul ei ole tegemist enam lihtsalt krundiga vaid poolelioleva ehitisega.
    Panka huvitab see, kas potentsiaalsel laenuvõtjal on olemas usaldusväärne maja eelarve või konkreetne hinnapakkumine mõne ehitusfirmalt, mis näitaks kogu maja rajamise kulusid. Pangad ei soovi üldjuhul anda laenu, kui nad ei näe reaalselt paberil võimalust, et maja ka tervikuna valmis saaks.  Seetõttu on oluline anda pangale alati tervikpilt, kuidas ja mis ajaks maja valmis saadakse.
  2. Küsida esmalt laenu mõnelt hüpoteeklaene väljastavalt firmalt ja hiljem laen refinantseerida.
    Sellised firmad annavad üldjuhul laenu  ka ainult krundi tagatisel. Laenu antakse kinnisvara turuväärtuses üldjuhul kuni 50% ja intressid algavad u. 16%-st. Tõsi, see laen on oluliselt kallim võrreldes tavapankade intressidega, kuid lühiajaliselt näiteks 1 aastaks oleks see vastuvõetav. Laenu eest ehitada maja sellisesse staadiumi, kus turuväärtuse kasv võimaldaks tavapangast võtta laenu ning siis laen refinantseerida. Maksta esialgne laen tagasi hüpoteeklaenu firmale ja ülejäänud summa kulutada maja lõpuni ehitamisesse. 

Tänases turuolukorras ei ole ette näha enam kinnisvarahinna suuremat kukkumist. Samas, kasvõi sellesama finantseerimise probleemi tõttu ei ole ka mootorit, mis laseks hõlpsasti laenu võtta ja survestaks kinnisvara hinda tõusma.

Ehitushinnad on asunud juba jõulisemalt tõusma, kuid niipea see veel ei kajastu kinnisvara turuhinnas. Majaehitaja peaks tänases olukorras võtma seda kui paratamatut fakti, kuid seda ka mitte üle tähtsustama.