Silt: ehitus

Ehitustööde vastuvõtmine

Ehitustööde või –etapi vastuvõtmine on alati üheks suurimaks probleemide allikaks tellija ja ehitaja vahel. Miks?

Ehitaja ja tellija saavad tööde vastuvõtmisest erinevalt aru ning sealt algavadki tülid ja probleemid.

Millest erinev arusaamine tekib?

Kui meie tervisel on miskit viga siis lähme arsti juurde. Me lähme arstile ja eeldame, et ta teab täpselt kuidas ravida.  Me usaldame arsti ja arstiteenust.  Ravi kvaliteedi pärast hakkame muret tundma alles siis kui näeme, et ravi ei mõju ja siis lähme arstile tagasi või otsime uue arsti.

Samamoodi käitub sageli eratellija ka ehitusteenuse ostmisel. Lepitakse ehitajaga kokku, et tuleb teha ehitustöö ja eeldatakse, et ehitaja teab, kuidas seda täpselt tehakse. Seetõttu ei pöörata erilist tähelepanu projektile, lepingule ja tööde kirjeldamisele.

Kui aga saabub aeg töö vastuvõtmiseks siis aga hakkab tellija eeldama, et selle töö juurde kuuluvad ka veel täiendavalt muud tööd või olemasoleva töö kvaliteet ei ole piisav. Kuna enne tööde algust täpselt ei käsitletud, millises mahus, millised tööd ja millise kvaliteediga tuleb tööd teostada siis ongi tüli majas.

Lepi kokku töö sisu
Selleks, et ehitustööde üleandmine ja vastuvõtmine mõlema osapoole jaoks edukaks kujuneks on vajalik enne tööde alustamist lepingus kokku leppida:

  • Tööde mahud ja kirjeldused (parimal juhul viidata konkreetsele projektile, tööjoonistele)
  • Tööde kvaliteedinõuded, üldjuhul kasutatakse eramute puhul RYL  2 klassi (Soome ehitustööde üldised kvaliteedinõuded)
  • Täitedokumentatsioon, mis antud etapiga või tööga üle antakse
  • Tööde maksumus

Tööd antakse üle tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga.

Kui eeltoodu on kokku lepitud siis on mõlemal poolel selge arusaam, mille alusel tööd üle vaadatakse ning kontrollitakse.

Tööde ülevaatamine
Enamasti on töövõtulepingus kirjas, et tellijal on võimalus tööd üle vaadata ja vastu võtta näiteks hiljemalt 3 päeva jooksul . Seevastu praktikas tavaline, et ehitaja soovib töö ettenäitamisel kohe sinu käest tööde vastuvõtuaktile allakirjutamist, et järgmise töölõiguga edasi minna.

Mõnel juhul võib kiirus olla väga oluline ning kiire tööde vastuvõtmine on õigustatud, kuid minu soovitus on jätta endale aega tööde ülevaatamiseks, täitedokumentatsiooni korrasoleku kontrollimiseks ja kvaliteedi hindamiseks ning alles siis tööd vastu võtta.

Akti allkirjastamine
Kui tööde vastuvõtmisel selgub, et kõik tööd pole nõuetekohaselt tehtud või tehtud osaliselt siis sageli otsustab tellija akti mitte allkirjastada ja tasu maksmata jätta. Sellisel juhul läheb koostöö ehitajaga kaunis keeruliseks.

Tänane seadusandlus käsitleb tööde vastuvõtmist selliselt, et kui enamik töödest on nõuetekohaselt ja ei takista lõpptulemuse kasutamist (lõplikult valmis töö puhul)  tehtud siis ei tohiks akti allkirjastamisest keelduda, küll aga tuleks aktis välja tuua kõik need tööd, mis pole nõuetekohaselt tehtud ning arvutada tegemata tööde maksumus akti summast maha.

Tegemata tööd teostatakse järgmises etapis või eraldi kokkulepitud tähtajaks ning võetakse vastu eraldi ning tasustatakse siis kui need tööd on nõuetekohaselt valminud.

Kokkuvõttes ära käsitle ehitustöid nagu arstiteenust vaid kui tellimustööd ja ära unusta täpselt kirja panna, millised tööd, millises mahus ja millise kvaliteediga tuleb teostada!

Kontrollimine eeldab konstruktsiooni „hingeelu“ tundmist

Ehitustööde kontrollimine eeldab eeltööd ja ettevalmistust. Usun, et keegi ei vaidle sellele vastu. Kuid millele ettevalmistustööd tehes rõhku panna, et vigade leidmine sujuks?

Saa aru kuidas konstruktsioon töötab

Läbi võib lugeda suure hulga ehitustööde paigaldusjuhised, kuid see ei ole alati piisav. Paigaldusjuhised kirjeldavad konkreetset tööoperatsiooni, kindlaid sõlmi ja lahendusi. Reaalses elus tekivad ehitusprotsessis aga sageli ka pealesunnitud lahendused, mis erinevad suuremal või vähemal määral juhistes näidatud olukorrast.

Siinkohal tulebki mängu arusaamine sellest, kuidas konstruktsioon töötab ja milleks konstruktsioonis sisalduvaid kihte kasutatakse. Kui selline arusaamine on olemas siis saab ka mittestandardsete lahenduste osas jälgida, kas konstruktsioon tõesti oma funktsiooni täidab.

Näiteks on sagedased erinevad niiskusetõkke või soojustamisega seotud vead, kus ilmselgelt pole aru saadud kuidas konstruktsioon töötab.

Mõistes konstruktsioonides erinevate kihtide rolli on oluliselt lihtsam hinnata tööde kvaliteeti ning juhtida tähelepanu just olulistele vigadele, mis kindlasti on vajalik parandada.

 

Kuidas hinnapakkumise tabelit koostada?

Sageli on ehitustööde hinnapakkumiste küsimisel üheks probleemiks pakkumiste võrdlemine. Siinkohal mõned nõuanded, kuidas hinnapakkumise tabelit koostada ja pakkumiste võrreldavust saavutada.

Mida võrrelda moodulmajade pakettide juures?

Ehitamisjärgus moodulmajaOma esimese maja ehitamisel seisavad paljud inimesed valiku ees, kas ehitada individuaalprojektiga maja või hankida moodulmaja? Ja sageli kaldub kaalukauss moodulmaja kasuks.  Miks valitakse enam moodulmaja, sellel on minu arvates 2 lihtsat põhjust:

1) Moodulmaja on teatud mahus komplekteeritud ja müüakse osaliselt terviklahendust ning seetõttu on ehituskaugemal inimesel lihtsam teha oma rahalisi arvestusi.

2) Moodulmaja puhul tundub vajaliku ehituskvaliteedi saavutamine lihtsam, kuna moodulseinad teostatakse tehase tingimustes ja suurema kvaliteedikontrolli tingimustes.

 

Iseenesest ei näe ma midagi halba selles, et esimeseks majaks valida moodulmaja, kuid siit kerkibki üles järgmine teema. Kuidas välja sõeluda sobilik moodulmaja tootja? Millised kriteeriumid aluseks võtta nn. tehasepakettide võrdlemisel?

Eristaksin 3 peamist teemat, mis on mõistlik pakettide puhul vaatluse alla võtta:

  1. Paketi sisu
    Pakettide sisud on erinevad, erinevad nii mahult (mõni pakett sisaldab rohkem materjali kui teine) kui ka neis kasutatud materjalide või näiteks akende – uste osas (näiteks mõnes paketis on tavaline kahe klaasiga klaaspakett ühes raamis ja teises kahes raamis 2 x 2 klaasiga klaaspakett).
  2. Kvaliteet, tehnoloogia
    Moodulmaja kvaliteet algab tootja tehasest ja tehasepoolsest kvaliteedikontrollist. Kas tehase töökorraldusele on väljastatud mõni kvaliteedisertifikaat. Kas tehast kontrollitakse mõne sõltumatu audiitori poolt? Milline on tehase tootearenduse kogemus, kas tehakse koostööd mõne teadusasutusega, et oma toodangut pidevalt edasi arendada. Kui pikk on tehase ajalugu, kas on patenteeritud konstruktsioonide lahendusi? Millised on konstruktsioonide sõlmed ja milline on konstruktsioonide soojapidavus?
  3. Paketi püstitamine ja garantiid
    Kas tootjad pakuvad tootjapoolset paketi püstitamist ja annavad kandekonstruktsioonidele pikaajalise garantii? Enamik majatootjad pakuvad võimaluse ka iseseisvalt tehasepaketi kokkupanekuks, kuid kindlasti on kogemustega tootja majapaketi paigaldajad eelistatud. Kuna garantii kehtib ainult siis kui täidetakse tootja täpseid ettekirjutusi ja paigaldusjuhiseid võib kogemuste puudumisel tekkida hiljem garantiiga probleeme.

 

Ühe kõige olulisema kriteeriumi, hinna juurde, saab jõuda alles siis kui eelnev on selgeks tehtud. Ilma täpse paketi sisu analüüsimata pole mõtet hinda kui sellist ainult vaadata. Nii võib selguda, et esmapilgul odav pakett kokkuvõttes osutub tunduvalt kallimaks.

——

Juba lähemal ajal on käivitumas moodulmajade pakettide võrdlust käsitlev erikursus: “Moodulmajade võrdlus”. Kui soovid saada esimesena infot uue kursuse avamise kohta siis palun lisa alloleval vormil oma andmed ja info jõuab esimesena just Sinuni!

 Teavita mind uue e-kursuse: “Moodulmajade võrdlus” avamisest

E-kursus “Oma maja ehitus” on avatud

See kursus on "võti" oma majani!

Käivitus uus e-kursus, mille eesmärgiks on anda tervikpilt oma maja ehitamisega seotud teemadele. Kursus katab ära kõik peamised tegevused, millega eramaja ehitamisel tuleb omanikul kokku puutuda.

Kursuse rõhuasetus on eraisiku keskne ja keskendub alates kavandamise etapist kui ehitustööde kontrollimiseni ja vastuvõtmiseni ning seda kõike tellija vaatenurgast.

Kursuse ülesandeks on aidata läbi mõelda ja anda soovitusi valikute ja otsuste tegemiseks. Üheks märksõnaks kursuse juures on energiasääst ja mõistlikud valikud pikaajalise energiasäästu saavutamiseks.

Kursus on mahukas: 10 moodulit, 80 peatükki, tekste, pilte, videosid, näidisdokumente!

Vaata kursusest lähemalt juba siit: http://www.majaehitaja.ee/pakkumine/

 NB! Kursuse avamise puhul 10 esimesele kursuse tellijale lisaboonus!

Kuidas viimistluspragusid ära hoida?

Asudes ehitustööd tellima eeldame, et saame ehitustööd hea kvaliteediga. Sageli mõeldakse selle all kitsamalt ka seda, et ei tekiks näiteks ruumide seintesse pragusid.

Ehitustööde kvaliteedi pärast hakkab tavaliselt tellija muretsema peamiselt viimistlustööde faasis.  Seetõttu saavad suurima kvaliteedikoormuse pindade viimistlejad ja maalritööde teostajad, kes peavad parandama teiste vigu ja arvestama tellija kõrgendatud tähelepanuga nende töö suhtes. Varasemad möödapanekud ehitamisel ei hakka ju tellijale kohe silma ja alles siis kui värv seintel, tekib tellijal suurem huvi kontrollida, kas seinad ikka sirged ja pinnad siledad.

Viimistluspragude ärahoidmiseks on põhireegel lihtne. Tuleb üritada vältida erinevate tihedusega materjalide kasutamist ühes konstruktsioonis. Näiteks kui kasutad poole seina viimistluses Cyproci ja jätkad sama seina näiteks kivi- või betoonmaterjaliga, siis nende materjalide liitumiskohas tekib suure tõenäosusega pragu. Enamasti ei aita ka korralikult paigaldatud vuugilindid, akrüülid ja pahtlid, mõne aja pärast on pragu tekkinud, kuna materjalid toimivad mahukahanemisel ja niiskusrežiimides erinevalt.

Peamiselt tekivad praod, kas maja konstruktsioonide vajumisest või siis niiskuse kõikumise tõttu või ka näiteks betoonpindadel mahukahanemise tõttu. Ohtlikumad on kindlasti vajumisest tingitud praod. Näiteks kui vajumine on saanud alguse vundamendist ning ebaühtlase vajumise tõttu on juba vundamendis pragu siis jõuab see üldjuhul varem või hiljem ka seintesse või põrandasse. Põhiline probleem selliste pragudega on tingitud sellest, et selline vajumine lõhub ära niiskusisolatsiooni ja pinnasest liigub niiskus takistamatult maja konstruktsioonidesse. Kui niiskus on jõudnud seinakonstruktsiooni siis tekivad sellest  juba rida järgmisi probleeme, mis halvemal juhul muudavad maja kiiresti elamiskõlbmatuks.

Viimistluspraod ei ole majale otseselt ohtlikud. Kuigi esteetilisest küljest igasugune pragu kindlasti häirib inimest, ei tasuks siiski väikse prao pärast ülemäära muretseda.

Pole olemas maja, millel ei oleks viimistluspragusid.

Enamasti tekivad viimistluspraod seinte nurkadesse või siis seina ja lae piirile, samuti uste ümbrusesse ja mujale, kus kas mehhaanilist liikumist või siis erinevate materjali kokkupuutumise kohta. Vajumisest tingitud praod on sageli välisseinte nurkades ja need ka enamasti suuremad praod, kui klassikalised viimistluspraod.

Mida pragude vastu ette võtta?

Pragude vastu aitab veidi võidelda materjalivalikuga, õigete töövõtetega  ja tehnoloogia tundmisega. Näiteks lagede ja ka seinte puhul kasutatakse sageli topelt kipsplaate metallkarkassil, et vältida pragude tekkimist.  Esimene kiht ja teine kiht paigaldatakse selliselt, et nende vuugid ei kattuks ja töötaks ühe tervikuna. Samuti näiteks peab uste ümbruses jälgima, et kipsplaat paigaldataks selliselt, et vuugi ülemineku kohad ei jääks uste perimeetrisse, vaid viidaks kaugemale. Või kui on teada, et puitlae puhul on oodata puidule omast „mängimist“ siis kasutatakse liistusid seina ja lae nurkades, tavapärase puhta nurga asemel.

Milliseid võtteid keegi oma kodu puhul kasutab on juba igaühe enda valida. Kui varakult läbi mõelda need kohad, kus praod on võimalikud siis on võimalik pragude tekkimist vähendada.

10 valikut maja energiasäästu saavutamiseks

Järjest ja järjest enam räägitakse energiasäästlikest majadest. Mida aga selle all tegelikult mõeldakse. Millest tekib energiasääst ja mida sellest osa saamiseks täpsemalt teha tuleks.

Vaatame lähemalt, milliseid valikuid on võimalik teostada energiasäästu saavutamisel:

  1. Maja soojustamine kehtivatest ehitusnormidest oluliselt paremini. Hästi soojustatud maja vajab oluliselt vähem kütteenergiat ja see on olulisim säästliku maja tingimus.
  2. Reguleerimist ja automatiseerimist võimaldava küttesüsteemi kasutamine.  Eesmärgiks  tagada ruumides ühtlast temperatuuri ning suurendab elanike mugavust. Näiteks vesipõrandaküte maakütte baasil, mis ei vaja kõrget vee temperatuuri.
  3. Ventilatsioonisüsteem. Sundventilatsioon kõrge soojatagastuse, ühendatuna näiteks lisaks maakütte- või õhk-vesisoojuspumbaga. Lisaks külma õhu eelsoojendamine või sooja õhu mahajahutamine passiivsel meetodil, näiteks torud pinnases.
  4. Reovee soojuse taaskasutamise veevarustuse süsteemides. Sooja vee saamiseks läheb vaja palju energiat ja pole mõistlik seda lihtsalt kanalisatsioonist alla lasta ja raisku minna. Seda soojust saab taaskasutusse võtta.
  5. Päikesevalgusega arvestavad kardinasüsteemid ja võred, mis aitavad talvisel ajal küttekulusid kokku hoida ja suvel paremini maja ülekuumenemise eest kaitsta.
  6. Otsese päikeseenergia kasutamine sooja vee saamiseks nn. päikesepaneelide abil. Kuigi tasuvusajad kipuvad veel minema üle 8-10 aasta, on asjal jumet.
  7. Veetarbimise piiramiseks säästliku sanitaartehnika (wc- pottide, kraanide) kasutamine, mis vähendavad vee raiskamist peamiselt sellega, et vähendavad asjatut veekulu, kas mehhaaniliste või elektrooniliste meetoditega.
  8. Vihmavee taaskasutamine. Vihmavee suunamine mahutitesse ja selle kasutamine kastmisveena või läbi puhastussüsteemide ka mujal majapidamises. Vajab aegsasti planeerimist, et mahuti(d) saaksid krundil sobilikku kohta paigutada. Kindlasti pikaajaliselt hea investeering, sest kallist joogivett kastmiseks kasutada on puhas raiskamine.
  9. Energiasäästlik valgustus. LED tehnoloogia energiakulu on niivõrd palju väiksem, et tänu energiahindade pidevale tõusule on igati mõistlik valik.
  10. Automaatika kõikvõimaliku energia säästu teenistuses, näiteks liikumisanduritelt saadud info alusel kustutatakse majas automaatselt tuled või maja valve alla pannes lülitatakse välja kõik mittevajalik elektrienergia tarbimine.

 

Kas kõik ehitustööd tellida ühest firmast või erinevatest?

Eramu ehitustöid tellitakse peamiselt, kas peatöövõtu korras või siis erinevate töövõttudena mitmelt firmalt. Milline lahendus valida, mida eelistada?

Kuidas parandada ehitustööde kvaliteeti ja vähendada kulusid?

Ehitamine on kallis ja jääb kalliks, seda teab igaüks, kes on ehitamisega kokku puutunud. Ehitamisega kaasnevad ennekõike materjalide, mehhanismide, transpordiga ja tööjõuga seotud kulud. Sageli pööratakse aga minimaalselt tähelepanu projektijuhtimisele, mis aitaks kaasa kulude vähendamisele.

Enam pole selliseid ehitusfirmasid, mis teostaksid kõik tööd omajõududega – oma töömeeste ja teadmistega. Selle asemel on kindlale töölõigule keskendunud firmad. Nii on kokkuvõttes efektiivsem. Suurem enamik üldehitusfirmad ostavad kõik vajalikud tööd sisse, nagu näiteks eritööd:  vee-, kanalisatsiooni- ja ventilatsioonitööd. Nii, et täna suurema töö tellimisel tehakse see valmis alati mitme firma koostöös. Projektijuhtimise osatähtsus ehituses kindlasti suureneb järjest enam ja seetõttu tuleks firmade valikul hinnata just koostöövõimet.

Hea koostöö võimaldab ehitada kvaliteetselt ja mõistliku hinnaga. Selles osas on Eesti ehitusfirmadel palju arenguruumi – kui õnnestuks läbi parema koostöö vähendada halvast töökorraldusest põhjustatud ümbertegemisi, võidaksid oluliselt nii tellijad kui ehitajad.

Miks ei pöörata sellele piisavalt tähelepanu? Põhjus on vahest selles, et projektijuhtimisega seotud kulud tunduvad tellijale just sellised, mille arvelt saab veidi hinda odavamaks kaubelda. Ühesõnaga projektijuhtimise rea taga nähakse vaid tööjõukulu, mitte võimalust paremaks tööde planeerimiseks, kavandamiseks ning koostööks, mis aitaks kokkuvõttes tõsta tööde kvaliteeti.

Selline valitseb mõtteviis on viinud ehitusfirmade käitumise selliseks, et projektijuhtimisega ja kavandamisega tegeletakse väiksemates ehitusfirmades minimaalselt. Keskendutakse rohkem sellele, et üritatakse reaalajas vahetult probleemide tekkimisel need lahendada, mitte neid ennetada. Nii ollakse pidevalt küll nagu„orav rattas“, kuid astutakse pidevalt sama „reha“ otsa. Näiteks jääb mõnele alltöövõtjale üle andmata viimane õige versioon joonistest või viimistletakse pinnad, mis vajavad veel juhtmete panekut. Kokkuvõttes kaasneb ümbertegemine, mis vähendab niigi lühikest ehitustööde tähtaega ja toob kaasa sageli uue ahelreaktsiooni uute organiseerimisvigade näol.

Ehitustööde tellija peaks hinnaküsimisel rohkem panustama projektijuhtimise kvaliteedile. Rääkima ehitajaga läbi need tegevused, mis aitavad ennetada tööde paremat planeerimist ja anda selgelt märku, et see on tellija jaoks oluline. Samal ajal võiks ehitusfirmad tajuda, et korralik projektijuhtimine aitab firma kulusid kontrolli all hoida ja lõppkokkuvõttes suuremat teenistust saada.

Millisest ehitusinfost või -teenusest tunned enim puudust?

Alanud on uus aasta ja täitmist vajavad uued eesmärgid.

Majaehitaja.ee soov on aidata oma maja ehitustööde tellijat sellel aastal senises veelgi enam ja selles töös on plaanis kaasta oma valdkonna parimaid asjatundjaid.

Millised on Sinu selle aasta eesmärgid? Kas ehitusega seoses on teemasid, mille osas vajaksid infot või mida tahaksid teenusena kasutada? Millest tunned oma ehitustööde korraldamisel ja läbiviimisel enim puudust?

Palun pane oma soovid ja ettepanekud kirja siia postituse komentaaridesse või saada e-kiri aadressile: eno@majaehitaja.ee

Tänades,
Eno