Postitused

,

Avatäidete mõõtmisvead

Paljude majade ehitamise juures tehakse väga lihtsaid mõõtmisvigu ja väga sageli just avatäidete puhul. Need lihtsalt juhtuvad, sest eksimine on inimlik. Kuidas võiks tellija neisse suhtuda ja võimalusel neid ennetada.

See, et mõned aknad jõuavad objektile vale mõõduga on ehituses küllaltki sageli aset leidev sündmus. Olenevalt olukorrast, kas lepitakse veidi väiksema või suurema mõõduga, tehes ava vastavalt aknale või uksele, kas suuremaks või väiksemaks. Suuremate eksimuste korral, kus näiteks on eksitud 20 cm-iga, ei ole tavaliselt muud võimalust, kui tuleb tellida uus, õigete mõõtudega, uks või aken.

Miks sellised eksimused tekivad?

Tavaliselt on põhjusteks joonistelt vale mõõdu lugemine või vale mõõtmine kohapeal ning on ka juhuseid, kus inimene lihtsalt kirjutab kogemata vale numbri.

Ka akna- või uksetehases akent või ust töösse andes eksitakse mõõtudega. Paberil võivad olla õiged andmed, kuid tootmisse sisestatakse need valesti. Seda küll harvemini, kuid sedagi juhtub.

Kõigil asjaosalistel on teada, et need mõõdud on väga olulised ja need peavad õiged olema, kuid sellegipoolest, muutub selline töö rutiiniks ning tekib eksimusi.

Kui eksimused avastatakse, mis saab edasi?

Sageli avastatakse eksimus alles siis kui hakatakse akent või ust ette panema. Siis kontrollitakse üle ka ava mõõdud ja mõnikord on ava vale suurusega tehtud, kuid seda on üldjuhul harva ja need ava mõõtude erinevused ei ole tavaliselt ka sellised, mida ei saaks kiiresti parandada.

Järgmisena hakatakse välja selgitama avatäidete tellimuse dokumente, mille alusel aknad või uksed tehti. Tavaliselt on olemas projektdokumentatsioonis avatäidete spetsifikatsioon, kus kõik mõõdud on täpselt välja toodud. Spetsifikatsioonis on akende ja uste mõõtude vigu tavaliselt väga harva.

Tellijal tasub akende ja uste spetsifikatsioonid võtta just projektist, mitte neid hinnaküsimiseks eraldi ümber kirjutada, et vähendada eksimuste võimalust. Kui tellitakse aknad mõne aknatootja veebilehele hinnaküsimise vormide kaudu, peab olema äärmiselt tähelepanelik kõigi mõõtude sisestamisega ja pigem tasub hinnaküsimise juurde alati edastada lisaks ka projektdokumentatsioon, mis sisaldaks ka avatäidete spetsifikatsiooni.

Võimalik variant on ka see, et maja karp on juba valmis ja võetakse mõõdud valmis avadelt. Sellisel juhul on soovitav tellijal küll hinnaküsimise faasis küsida pakkumist enda poolt tehtud avade mõõtude järgi aga kui tehakse tellimus, siis lasta akna- või uksefirmal avad kohapeal üle mõõta. See vähendab tellija riske eksimuste osas ja lisaks oskab avatäidete firma avade mõõte õigesti võtta.

Kokkuvõttes on vastutav see, kelle mõõtude alusel aknad või uksed tehti. Kui tellija andis oma mõõdud ja eksis nende andmisel, tuleb tellijal, kas leida lahendus, kuidas avatäiteid siiski ette panna saaks või tellida, valesti antud mõõtudega avatäited, uuesti.

Sama kehtib ka avatäidete firma osas, kui eksimus on nende poolne, siis tehakse uus või leitakse tellijaga kompromiss, kuidas saaks ikkagi tehtud aknad ja uksed ette panna.

Mida saab teha tellija?

Tellija saab kontrollida projektdokumentatsiooni ja avatäidete spetsifikatsioonide andmeid. Joonistelt on näha avade mõõdud ja spetsifikatsioonidel avatäidete mõõdud ning nende võrdlemisel varakult vead ülesse leida.
Samuti peaks tellija panustama kogu oma tähelepanu avatäidete tellimisele, et kindlasti kõik mõõtude andmed oleksid õiged või delegeerima selle töö peatöövõtjale või avatäidete firmale.

Enamasti eksimuste korral erilise probleeme avatäidete firmadega ei teki ja nad tunnistavad oma viga ning teevad uued aknad või uksed, kuid ajaplaan, näiteks aknapalede viimistlemise või muude töödega, võib uue akna ootuses venida ning tekitab tellijale lisamuresid.

Kokkuvõttes on soovitav tellijal avatäidete tellimuste tegemisel olla mõõtudega väga tähelepanelik ning jätta oma tööde ajaplaanidesse väike varu võimalike mõõtudest tingitud segaduste likvideerimiseks!

Avatäidete tellimisel kehtib alati vanasõna „Üheksa korda mõõda üks kord lõika“.  Võta see kindlasti arvesse oma kodu akende ja uste tellimisel!

,

Tee oma kodu turvalisemaks

Turvalisust vajab iga inimene. Turvatunne saab alguse kodust. Just seetõttu tunnemegi äärmiselt ebamugavalt ennast siis kui meie kodus on vargad käinud, meie asjades sorinud ja neid ära viinud.

Mida annab teha oma kodu turvaliseks muutmiseks? Valvesüsteemid, turvalukud, piirdeaiad, naabrivalve – see kõik aitab turvalisusele kaasa.

Üks näide elust

Mõnda aega tagasi pidasin oma kodurajooni suhteliselt turvaliseks. Olin küll kuulnud mõningatest sissemurdmistest korteritesse ja ka mõnedesse teistest majadest kaugemal asuvatesse vanematesse eramutesse, kuid üldmulje oli turvaline.

Kuni ühel heal päeval selgus, et see pole kaugeltki nii.

Nimelt alustas selle talve algul piirkonnas tegutsemist üks varaste punt, mis sõna otseses mõttes ei kohkunud millegi ees. Kuidagi teistmoodi ei saa nimetada ühte majja sissemurdmist pühapäevasel pärastlõunal, vägagi käidavas tänavas ja majja, kus oli korralikult toimiv turvasüsteem.

Mis siis toimus? Toimus see, et vargad võtsid täiesti teadlikult riski. Peale maja rõduakna sisselöömist ja turvaalarmi töölehakkamist nad toimetasid majas umbes minuti ning haarasid selle ajaga kaasa kõik väärtuslikuma ning kadunud nad olidki.

Turvasüsteem toimis majas eeskujulikult, hakkas koheselt tööle, kuid sellegi poolest ei takistanud see vargust, sest nii lühikese ajaga ei jõuta enamasti ka turvafirmadest reageerida.

Ainuüksi selle näite pealt võib väita, et turvalisust ei taga ainult turvasüsteemid. Turvasüsteem on ainult üks vahend, mis teeb veidi ebamugavamaks vargused ja aitab halbade kavatsustega inimesi eemale peletada.

Turvalisemaks saab elukeskkonna muuta ennekõike erinevate ennetavate meetmete kasutamisega ja üheks kõige olulisemaks teguriks on kindlasti inimeste ja ennekõike naabritega koostöö. Kas seda peab alati naabrivalveks nimetama on iseküsimus, kuid inimfaktor on peamine, mis aitab turvalisust luua. Sageli kipub just inimeste ükskõiksus ümbritseva suhtes olema just see asjaolu, mis võimaldab varastel vägagi jultunult tegutseda.

Mis aga on need meetmed, mis aitavad vargaid eemale peletada?

Piirdeaed
Kui eramu ümber on korralik aed ja väravad on lukustatud siis on palju ebamugavam varastel tegutseda. Tõsi küll ega aed inimest ei peata, kuid üle aia ronimine tõstab varga jaoks riske ning meelsamini eelistab ta sellist maja, kus aeda ei ole.


Koer

Mehitatud valve koera näol on läbi aegade olnud üks kindlamaid turvalahendusi. Küll aga peaks koer saama liikuda kogu aia ulatuses, mitte olema kuskil eraldi aias ketis. Kindlasti tasuks aiale kinnitada silt(e) kirjadega „Siin valvan mina“ või „Kuri koer“. Ainuüksi juba selline silt mõjub hästi ning aitab kõrvalisi isikuid eemale peletada.

Turvasüsteem / videovalve
Kui maja küljes on vilgub valveseadme tuluke ning lisaks on ka mõni valvekaamera siis kaob enamikel varastel selle maja külastamise soov ära. Korralik videovalve, mis suudab kvaliteetset ja teravat pilti toota, on suhteliselt kulukas lahendus ning sama välise efekti saamiseks võib kasutada ka valvekaamerate makette. Toimiva kaamera puhul aga peab meeles pidama, et see oleks suunatud oma aeda ja ei filmiks naabreid, sest juba on Eestis juhtumeid, kus politsei naabrite kaebuste alusel käsitleb sellist filmimist kui ebaseaduslikku jälitustegevust. See on jällegi üks näide, miks on oluline oma naabritega häid suhteid hoida, sest kui sellistest asjadest tekivad tülid siis pole lootustki, et sellised naabrid omavahel piirkonna turvalisuse tõstmiseks koostööd teeksid.

Ennetava meetmena on oluline, et kaugelt oleks võimalik aru saada, et majas on turvasüsteem. Näiteks turvasüsteemist teada andvad kleepsud akendel, alarmil või miks mitte ka sildina aial. Ka siin saab kasutada näiteks turvaalarmi maketti või hoiatussilte ka juhul kui majal pole tegelikult turvasüsteemi.

See, kas turvasüsteem on seotud turvafirma teenusega või saadab süsteem häire korral teate ainult omaniku poolt ette antud numbritele, sõltub paljuski igaühe enda vajadustest.

Valgustus
Ideaalne on see, kui on olemas korralik tänavavalgustus, see aitab hämarate kavatsustega tegelasi korrale kutsuda. Ka oma aia ja maja valgustus on tänuväärne ettevõtmine. Idee on ju kokkuvõttes see, et hästi valgustatud kohas ei taha varas riskida enda avastamisega.

Maja ja aed
Ka maja uksed ja aknad peaksid olema lukustatud, nii päevasel ajal kui ka kindlasti öösel. Jultunumaid vargaid ei sega seegi kui pere samal ajal maja II korrusel magab ja kui välisuksed on unustatud lukustamata siis on neil palju lihtsam tegutseda. Siin aitab ka see, et panna maja I korrus ööseks valvesse, enamik uuemaid valvesüsteeme seda võimaldavad. Mõistlik on ööseks akendele kardinad ette tõmmata, et vargal ei oleks võimalik sisse piiluda ja veenduda, et majas I korrusel keda ei ole.

Aias peaks olema väärtuslikumad asjad ära pandud, muruniidukid, jalgrattad ja gaasigrillid jne. Tõsi see teeb elu ebamugavaks, kuid kõik mis silma alt ära ei tekita ka ahvatlust.

Turvalisus on ennekõike protsess, millega tuleb igapäevaselt tegelda.

Hoia nii enda kui ka naabrite varal silma peal ja tee oma elu turvalisemaks!

 

, ,

Endale müümine

Hiljuti kohtusin ühe majaehitajaga, kes kasutas oma maja puhul tehtavate valikute puhul väljendit „ma pean selle esmalt endale maha müüma“. See väljend iseloomustab väga ilmekalt seda, millega iga majaehitaja kokku puutub – tuleb endale selgeks teha materjali, tehnoloogia või teenuse kasud ja eelised ning seejärel hinnata, kas seda enda maja ehitamisel tasub kasutada või mitte.

Kõige sagedasemad põhimõttelised valikute kohad on maja põhimaterjalid, maja soojapidavus, ventilatsioonilahendus, küttesüsteem, aknad-uksed, fassaadi- ja siseviimistluse materjalid. Eks igaühel ole oma kindlad eelistused aga ennekõike on oluline läbi mõelda enda jaoks maja kandev idee.

Eesmärgiks võiks olla näiteks maja teatud kindla energiakulu väärtuse saavutamine või näiteks võimalikult palju looduslike materjalide kasutamine. Selge eesmärk paneb paika valikukriteeriumid, millele tuginedes on lihtsam valikut teha.

Kuigi sageli seab valikute tegemisele piirid rahaline ressurss, võiks iga majaehitaja jätta olulistes valikutes prioriteediks valitud eesmärgi ning sellest lähtuda. See pole lihtne, kuid selline oma reeglitest kinnipidamine tasub kokkuvõttes hilisema rahuloluga raudselt ära. Kindlasti tuleks kõik olulisemad valikud üritada teha ära projekteerimise etapis, sest see on alati odavaim viis ehitamiseks.

Müü parimad valikud endale maha ja hoia neist kinni!

, ,

Pane oma maja „kõnelema“

Juba aegade algusest saadik on arhitektuuril olnud kindel roll inimeste mõjutamises ja tunnetamises. Iga ehitatud maja kõnetab meid ja kannab endas sõnumit. Näiteks suurte ja võimsate ning toretsevate detailidega kirikute üks eesmärke on muuta inimest aupaklikumaks. Kui seista sellise pühakoja avaras ja kõrgustesse pürgivate võlvide vahel siis kindlasti iga inimene seda ka tunneb.

Niisamuti teeb seda iga maja või ütleme parem, et võiks seda teha. Kindlasti on igaüks näinud ilmetuid maju, mis ei jäta vaatajale mingeid emotsioone ning ei „kõnele“ meiega.

Minu arvates võiks ideaalis iga maja lähtuda küll piirkonna  üldistest planeerimis- ja arhitektuurinõuetest, kuid lisaks sellele võiks sisaldada ka killuke maja omaniku iseloomu. Seda, mis paneks omaniku oma kodu nähes ennast hästi tundma. Siis ei oleks majad nii üksluised, kui näiteks värvilahenduse, arhitektuuriliste nüanssidega, mõne erikujuga akna, valgustusega või mõne muu detailiga see välja tuua ja seda rõhutada.

Pildil eramu Tallinna lähedal.

Naudi oma kodu ise ja lase ka teistel nautida! Pane inimeste silmad särama sinu maja vaadates!

,

Maja peab ilus olema

See aasta on toonud mitmete eelmise kinnisvarabuumiga seisma jäänud projektide edasiarendamise. Mis on kindlasti ju väga positiivne. Sageli on need projektid, mis on jäänud poolikuna aastateks seisma ning nüüd siis uuesti töid alustatud. Paljud neist on ostetud ülesse sundmüüki pandud varadest ning seetõttu ostuhinnad väga soodsad.

Nii peabki olema, et uued kinnisvaraarendajad võtavad riski ja viivad algsed projektid lõpuni või leiavad muu lahenduse. Olen oma kodukandis mitmel sellisel projektil hoidnud silma peal ning jälginud, kuidas ehitustööd jõudsalt edenevad. Nüüd, kus järg on jõudnud ühel sellisel objektil välisviimistluse kätte, tekkis imelik tagasilöök.

Maja värvid, värvide kokkusobimine ning viimistlusmaterjalide kasutamine riivab silma. Maja puhul on kasutatud välisfassaadis nii voodrilauda, steni fassaadiplaate, luja plaati. Aknaraamid ja veeplekid, vihmaveepüstikud ning välisuksed on erinevat värvi.

Poolik maja, kus osa aknaid ei sobi üldpidiga kokku

Poolik maja, kus osa aknaid ei sobi üldpidiga kokku

Kokkuvõttes maja välisilme on rikutud ja ilust on asi kaugel. Ma ei taha uskuda, et arhitekt selle niimoodi ette nägi, et värvilahendus ja materjalivalik nii „mitmekesine” peaks olema. Pigem kahtlustan, et arendusprojekti raames on kokkuhoiu mõttes tehtud sellised valikuid. Jääb mulje, et fassaadiplaatide kasutamine on tingitud sellest, et seda jäi kuskil mujal objektil üle ning näiteks tumedat värvi aknaraamid on vahetatud valgete aknaraamide vastu seetõttu, et hoida kokku mõned kroonid.

Kuigi ma pean kindlasti lugu kõigist neist, kes riske võtavad ja kinnisvaraarendusega praegu tegelevad, usun ma, et töid peaks tegema niimoodi, et lõpptulemus silma ei riivaks. Valides õiged värvid ja materjalid ei muutu maja kindlasti sellisel määral kallimaks, et seda teha ei jõuaks.

Ma usun, et kellelegi ei meeldi elada majas, mis ebamugavust tundama paneb. Seetõttu kutsun ülesse iga majaehitajat ilusat kodu rajama. Maja peab kindlasti ilus olema!