Postitused

, ,

Juurdepääs oma krundile

Kinnistu ostmine on kindlasti emotsionaalne tegevus. Krundi valikul paratamatult hakkad ennast ja oma pere uues keskkonnas ette kujutama ja  tunnetad, kas antud koht on sobilik.

Siiski ei tasu ära unustada ühte äärmiselt olulist tegurit – nimelt juurdepääsuteed krundile.

Milles siis täpsemalt jutt?

Asi on selles, et müügis on ka krunte, mis kõigist neljast küljest piirnevad teiste kruntidega ja pole juurdepääsuteed oma krundile.

Kuidas sellised krundid tekivad?

Kui maaomanik taotleb oma suurema krundi väiksemateks kruntideks jagamist siis tema huvi on teha seda selliselt, et võimalikult palju maad saaks reaalselt müüa kinnistuna. Seetõttu üritatakse kruntideni viivat teed teha minimaalseks või üldse teest loobuda. Tulemuseks ongi krundid, milleni viivad kas kitsad teed või osadel kruntidel pole juurdepääsu üldse.

Kuigi kohalikud omavalitsused peaks kruntide jagamisel juurdepääsuteedega arvestama, ei pruugi see reaalsuses alati nii olla ning nii tekivad juurdepääsuta krundid.

Mis siis sellises olukorras tehakse, kui pole krundile juurdepääsu?

Sellisel juhul tuleb hankida läbi teiste kruntide juurdepääsutee kasutamiseks servituut. Servituudi hankimine võib toimuda osapoolte kokkuleppel, kuid sageli ei jõua pooled kokkuleppele ning siis pannakse tee servituut paika kohtus.  Ja sellised protsessid võivad võtta palju aega ja närve.

Lisaks peab meeles pidama, et servituudi eest peab maksma tasu. Üldjuhul ei ole need summad väga suured, kuid lisakulu on see kindlasti. Sageli on sellistel juhtudel servituudiks eraldatud tee võimalikult kitsas ja piirneb aedadega ning näiteks lume lükkamine on sellisel teel keeruline.

Juurdepääsuta krundid on aga tavaliselt veidi odavamad, sest neid on maaomanikul raskem müüa. See on ka põhjus, miks selliseid krunte ostetakse.

Igal juhul tuleks enne krundi ostu selgeks teha, kas krundil on ametlik juurdepääsutee olemas ning juurdepääsu tagamisega ei kaasne lisakulusid. Või vähemalt tee enne krundi ostu selgeks, milliseks kujunevad tee servituudi kulud.

Tee enne krundi ostu alati eeltööd, nii teed oma elu lihtsamaks!

, ,

Mis on oluline teada aia ehitamisel?

Inimene tunneb ennast hästi siis, kui tal on privaatsust. Just seda aitab saavutada korralikult planeeritud ja ehitatud aed. Mida peaks arvestama oma kodule aia ehitamisel?

Aia ehitustööd veel poolikud

1.      Aia materjal

Levinuim aia materjal tänavapoole jäävas  küljes on puitaed. Seda ühelt poolt seetõttu, et siis on õnnestub paremini aeda varjata tänaval kõndijate pilkude eest. Teiselt poolt seetõttu, et puitaed on tugev ja korraliku puitmaterjali saab viimistleda sobivasse värvitooni, mis majaga kokku sobib ning kodule väärikust lisab. Puitlippide eeliseks on ka see, et seda saab paika panna nii klassikaliselt vertikaalselt, kui ka näiteks horisontaalselt või kaldu. Samuti annab luua puitaiale omanäolisust, kui kasutada erineva kujuga ja laiusega aialippe.

Samuti kasutatakse tänavapoolsel küljel nii metallist aedu, valatud või laetud  müüre samuti nende kombinatsioone puit- ja metallaiaga ning loomulikult  ka kõikvõimalikke erinevaid võrkaedu.

Sisemise aiana (kruntide vaheliste aedadena) kasutatakse vaieldamatult kõige enam võrkaedu, kuid ka muid aiatüüpe. Mõnes omavalitsuses on ka nõudena kirjas, et aedade vahel peab kasutama võrkaedu, et õhk paremini liiguks. Võrkaedadena kasutatakse kõige enam punutud võrkaedu või keevisvõrkaedu nende soodsama hinna tõttu. Vähem kasutatakse keevispaneelaedu, mis on oluliselt jäigemad ning tugevamad, kuid ka hinna poolest oluliselt kallimad. Korralike võrkaedade eeliseks on kindlasti see, et need ei vaja prakiliselt hooldust, kui nad pole paigaldamise käigus või hiljem kahjustada saanud.

Aia kõrgus peaks jääma kuni 1,5 m, sellest kõrgema aia puhul tuleks see kohalikus omavalitsuses kooskõlastada. Aiapostide soovituslik vahekaugus võiks olla 2,5 m või veidi rohkem.

Kindlasti peaks aia materjali valikul jälgima, et see sobiks kokku majaga. Näiteks puitaedade puhul on sagedane, et kasutatakse sama tooni aeda, mis maja põhivärv või maja elemendi värv. Sellisel juhul töötab aed kooskõlas majaga ning kannab tervikpilti.


2.      
Väravad ja nende asukoht

Väravate asukoha peab valima kooskõlas tänavalt juurdepääsuga, maja asukohaga aga ka näiteks puude asukohaga või muid olemasolevaid piiranguid arvestades. Igal juhul tuleks teha korralik aiaplaan, kus nii sissesõidutee kui ka haljastus põhjalikult saaks läbi mängitud ja parim variant leitud.

Võimaluse korral oleks eelistatum autoväravana liugvärav, sest see võtab vähem ruumi ja on töökindel. Liugvärava puhul peaks arvestama, et see vajab vaba ruumi pikki aeda umbes kuni 1,5 korda värava ava suurusest. Liugvärava puhul on mugav kasutada automaatikat ja puldist väravat avada. Liugvärava vast ainsaks miinuseks on kallim hind.

Tiibvärv on kasutusel nii auto- kui ka jalgväravana ja on väga levinud valik. Samuti on tiibvärv ka soodsama hinnaga kui võrrelda liugväravat. Autoväravana vajab tiibvärav palju avanemisruumi ning talvel vajab korralikku lumekoristust, et väravaid saaks üldse avada. Üheks miinuseks on ka see, et tuule korral tuleb ettevaatlik olla, et värava avamisel tuulepuhangu tõttu väravaga auto või inimene pihta ei saaks ning seetõttu peaks olema võimalik väravaid avatuna fikseerida. Ka tiibväravate puhul on võimalik kasutada avamisautomaatikat, mis väravate kasutamise palju mugavamaks teevad.

 

3.       Naabritega kooskõlastamine

Aia ehitamine on kindlasti üks selline töö, mis vajab kooskõlastamist naabritega. Soovitav on varakult naabrit teavitada, et plaanis hakata aeda ehitama või olemasolevat aeda uuema vastu vahetama. Koos tuleks käia läbi piiripunktid ja veenduda, et need on õiged.  Hea oleks ka peale aiapostide paigaldamist koos naabriga töö üle vaadata. Ka väike eksimus võib naabrid tülli ajada ja piiride küsimuses peab alati täpne olema.

Naabrile tuleks teada anda, kaua tööd kestavad ja milline aed saab olema. Oluline on ka kokku leppida, kummale poole aiapostist aed paigaldatakse. Üldjuhul tänavapoolsele aia puhul pannakse aed väljapoole ja naabritevahelise aia puhul sissepoole, kuid see kokkuleppe küsimus.

Mõnel pool on kuulda, et aia ehitamise kulu jagatakse naabrite vahel pooleks, kuid see käib rohkem „hea tava“ kategooriasse kui igapäevase elu juurde. Aga kindlasti võib naabrile sellise ettepaneku teha, sest mõlemad pooled peaksid olema huvitatud korralikust aiast. Kulude katmine naabri poolt sõltub kindlasti ka aia maksumusest, kui plaanis ehitada kallist materjalist aed siis on väiksem tõenäosus, et naaber rahakotiraua avab.

Kõige mõistlikum on aiaehitus ette võtta siis kui suuremad aia planeerimis- ja haljastustööd on juba tehtud. Siis pole karta, et tehtud töö kahjustada saab ning korralik aed pakub pikaajalist turvatunnet ja privaatsust Sinu perele.

, ,

Suure krundi plussid ja miinused?

Majaehitaja.ee lehel oli mõnda aega küsitlus: “Kui suur on Sinu olemasoleva või plaanitava maja krunt?”

Minu jaoks oli veidi üllatav, et 41 % vastajatest kas plaanivad või juba on hankinud üle 2000 m2 suuruse krundi. Allpool lisatud küsitluse tulemused:

Seoes krundi suurusega tahan jagada mõningaid mõtted ja välja tuua suurema krundiga seotud plussid ja miinused. Vaata täpsemalt videost.

Milliste kriteeriumite järgi Sina oma krundi suurust valid? Mis on Sinu jaoks plussid ja miinused?

, , ,

Miks pole eramutel kasutuslubasid?

Kui võtta mistahes uuem eramajade rajoon vaatluse alla võib olla kindel, et suurem osa neist majadest on ilma kasutusloata. Pakun, et see protsent on umbes 70% või rohkemgi ehk 10 majast  umbes 7-l pole kasutusluba hangitud.

Miks jääb siis majaehituse lõpp ametlikult vormistamata? Kindlasti on põhjuseid palju, kuid usun, et peamine põhjus seisneb selles, et paljud uued majad ehitatakse valmis sinnamaani, et saaks minna sisse elama, kuid mitte sellises mahus nagu näeb ette projekt.

Kasutusloa taotlemisel kontrollitakse maja ja kinnistu vastavust projektile. Sageli on näha, et maja on lõpuni valmis ehitatud, kuid puudub näiteks aed, krundisisene haljastus, teed-platsid või näiteks maja aadressisilt. Kõigi selliste majade puhul võib olla kindel, et neil majadel pole kasutusluba. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on kontrollida kogu projekti kui terviku teostust, sealhulgas näiteks krunti piirava aia, maja numbri, postkasti või hoopis lipumasti olemasolu. Samuti võidakse kontrollida haljastuse rajamist sh. puude ja põõsaste istutamist selliselt nagu näeb ette projekt.

Kuna maja ehitus on kallis, siis esmajärjekorras investeeritakse arusaadavalt maja väljaehitamisse ja sisustamisse ning seetõttu ei jää vaba raha välistööde lõpetamiseks.  See ongi peamine põhjus, miks paljud majad jäävad pikkadeks aastateks ilma kasutusloata.

Teiseks oluliseks probleemiks on ka ehitamisega seotud täitedokumentatsiooni olemasolu. Sageli ei täideta ehitusfaasis dokumente korrektselt ja seetõttu pole korrektseid dokumente kasutusloa taotlemisel võimalik esitada.  Kui dokumente pole, ei tasu neid ka tagantjärgi välja mõtlema hakata, vaid koostöös omavalitsusega leida probleemile lahendus.

 

Millised on võimalused olukorra parandamiseks?

Need, kellel maja ehitamine ees seisab, on soovitav võimalikult reaalselt oma kodu ehitamise eelarvesse kõik vajalikud tööd sisse panna, et tööde lõppemisel saaks ka ehitusluba taotleda.

Need, kes on olukorras, et maja enamikus valmis, kuid mõned tööd tegemata võiksid võimalusel muuta projekti vastavalt tegelikkusele.  Arusaadavalt ei saa muuta projekti suures mahus, kuid näiteks kui maja juurde on nähtud suur terass siis saab seda muuta ja teha väiksema terassi ning see ka projekti muudatusena vormistada. Sama kehtib näiteks haljastuse rajamisega, hekki saab näiteks ka hiljem istutada.

Sageli pannakse maja ehitamisel võtmed kätte lepingusse ehitajaga sisse ka kasutusloa hankimine. See on iseenesest õige, kuid tellija peaks siiski vaatama, kas antud töövõtulepingu mahus on kõik tööd, mis võimaldavad kasutusloa väljastamist.  Ja tegema selgeks ka need tööd ja nendega seotud kulud, mis tellijal töövõtulepingu väliselt tuleks tasuda, et kasutusluba oleks võimalik hankida.

Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse kinnitus, et ehitatud on vastavalt projektile ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

Lisaks on oluline teada, et kui maja, mis on kindlustatud ja millega peaks juhtuma kindlustusjuhtum, võib kindlustusandja keelduda hüvitise väljastamisest, kui hoone või selle tehnosüsteemid ei vasta kehtestatud nõuetele. Kasutusluba on just see dokument, mis ehitise nõuetele vastavust kinnitab.

Naabriga suhtlemine

Valides krunti valid endale ka naabrid. Kõik me tahame endale naabreid, kellega saaksime hästi läbi ning üksteist vajadusel abistaksid. Kuigi enamik selliselt oma läbisaamist naabritega ette kujutavad, pole tegelikkuses suhtlemine naabritega alati mitte kõige parem.

Miks?

Peamine põhjus on minu arvates selles, et inimesed ei panusta oma aega naabritega suhtlemisse. Kui harva suhelda ja rääkida, tekivad lihtsamini arusaamatused. Igal inimesel on oma tõekspidamised ja arusaamised ning sageli aitab just aktiivne suhtlemine teisel poolel paremini mõista, miks käitutakse niimoodi. See aitab leida lahendusi, mis sobiksid mõlemale poolele.

Mõnikord minnakse tülli ka koera pärast, kes üle aia pääseb

Mõnikord minnakse tülli ka koera pärast, kes üle aia pääseb

Peamised erimeelsused naabritega tekivad majaomanikel piiride ja aiaga. Väga levinud probleemide allikaks on näiteks see, et puud kasvavad selliselt, et osad oksad ulatavad ka naabri aeda või varjavad teise aeda päiksevalguse eest. Või läheb koer läbi katkise aia naabri aeda. Või tekivad arusaamatused näiteks uue naabritevahelise aia rajamisega, kui ei meeldi ühele naabrile aia materjal.  See nimekiri, millest probleemid võivad tekkida on pikk. Sageli tekivad arusaamatused väga tühistest asjadest, piiab kasvõi ühest lärmakast sünnipäevast aias, et naabriga tülli minna.

Lahendusena pakun välja, et kutsu naaber endale vähemalt paar korda aastas ametlikult külla, tee väike grilliõhtu ja räägi naabriga.

Kui läbisaamine on hea, siis on lihtsam koos leida lahendusi ka sellistel kordadel, kui vaja tõsistematel teemadel rääkida.

Millised on Sinu läbisaamine oma naabritega?