Piksekaitse

Viimase ehitusbuumiga rajasid paljud pered omale ilusad eramajad. Piksekaitseid on seni aga vähestel majadel.

Pikselöök

Pikselöök

Nüüd on kuulda, et Euroopa Liidul on plaanis muuta piksekaitse kohustuslikuks. Tõenäoliselt läheb sinnamaani, et see peab olema igal majal, veel aastaid aga võimaluse korral on see mõistlik kohe paigaldada.  Ehitusjärgus on seda lihtsam paigaldada ja tuleb kokkuvõttes odavam.

Eraldi statistikat, kui palju on maju Eestis välgulöögi tagajärjel kahjustada saanud, ei ole. See number ei ole suur, kui tõenäosus on siiski olemas.

Suuremat kahju teeb aga äike elektriseadmetele (arvutid, telerid, digiboksid jne.), tekitades ülepinge. Ülepinge tekitamiseks ei ole vajalik otsene pikselöök majale, piisab ka 2 km kaugusel toimunud löögist, mis siis pinnase või elektriliinide kaudu edasi kandub. See on küllaltki sagedasti esinev probleem. Energiafirma pingekõikumise eest vastustust ei võta ja katkised seadmed tuleb oma kuludega lasta parandada. Rohkem ohustatud on õhuliinidega majad. Seepärast soovitataksegi äikse ajal elektriseadmed võimalusel välja lülitada ja ka pistik vooluvõrgust välja võtta.

Tänapäeval on kasutusel nii hooneväline kui ka hoonesisene piksekaitse.

Välise piksekaitse eesmärk on pakkuda punkte, mis on pikselöögile vastupidavad. Väline süsteem koosneb püüduritest, mis võtavad löögiimpulsi vastu, edasi liigub välgust tekkiv vool allaviikude kaudu ohutult maandurini.

Sisemise piksekaitse eesmärgiks on liigpinge maandada. Selleks kasutatakse vastavat seadet – liigpingepiirikut.

 

Kas sinu majal on piksekaitse?

Moodulmajade e-kursus
Nõuanded element- ja moodulmajade valikul

Oma maja ehituse e-kursus
Oma maja ehitustööde kavandamine ja elluviimine


0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga