Mida ette võtta akende „higistamisega”?
Seoses külmade tulekuga on paljudes majades ja korterites tekkinud probleem akende „higistamisega”.
Â
"Higistav" aken
Sageli arvatakse, et probleem on akendes, kuid enamikel juhtudel on tegemist majas oleva üleliigse niiskusega, mis kondenseerub aknapinnale, kui kõige jahedamale pinnale ruumis.
Kuidas tekib majja niiskus?
Ehitusaegne niiskus kaob aeglaselt
Näiteks uute kivimajade  puhul läheb sageli vaja kahte kütteperioodi enne kui ehitamisega tekkinud niiskus majast täielikult konstruktsioonidest eralduks.
Niiskusallikad ruumis
Niiskust eraldub majja vannis ja dušši all käies, süüa tehes, pesu pestes ja toas kuivatades. Ka toataimed ning ka inimene ise eraldab niiskust.
Kui see niiskus majast välja ei pääse siis tekibki kondensvesi  aknapindadele.
Â
Enamikel juhtudel on probleemiks halb ventilatsioon ja ka küttekehade puudumine akende tsoonis, et akna sisepinna temperatuur ei langeks liiga madalale.
Â
Mida ette võtta?
- Ventilatsioonisüsteemi puhastada või täiustada, et tagada, et liigne niiskus ruumist välja viidaks.
- Tagada sooja õhu juurdepääs aknapindadele. Mõnel juhul võivad näiteks ka kardinad takistada sooja juurdepääsu akna sisepinnale.
- Tuulutada regulaarselt ruume aknaid mõneks ajaks avades.
- Kuivatada kondenseerunud vesi, et ei tekiks hallitust.
Maja kavandamisel tuleks kondensvee probleemiga kindlasti arvestada ning tagada korralik ventilatsioon ning paigutada akende alla küttekehad, mis suudavad akende sisepindade temperatuuri hoida piisavalt kõrgel, et ei tekiks kastepunkti aknapinnale. Ja loomulikult kehtib siin ka reegel, et mida soojapidavamad aknad seda parem.
Â
Kas Sinul on olnud probleeme akende „higistamisega”?
Â
Â
Osale majaehitaja e-kursustel:
Küsi majale hinnapakkumist:
Loading ...
“Akende alla küttekehad” , hea soovitus. Aga põrandakütte puhul? Ãœtleme, aken on põrandast 80 cm kõrgusel, põranda temperatuur on 22 C, akna taga on - 16 C. Normaalne õhuniiskus toas 40-60%. Palju siis peab olema klaasi sisepinna temperatuur, et kondenseerumist ei tekiks? Muuseas, kondents tekib tavaliselt alla serva, st sinna kus aknalaud varjab sooja õhuvoolu kuivatava toime ära, kõrgemalt on klaas kuiv. Kuidas lahendad olukora?
Majas käimas teine kütteperiood, kuid välittemperatuuri langedes alla nulli on akendel koheselt kondents. Majas on põrandaküte, ventilatsioon kake ventagregaadiga ja kaks kaminahju.
Miline on ruumide normaalne niiskuse % ja kuidas seda on võimalik tagada. Minu ventilatsiooniseadmed võtavad talvereziimil kuni 70% välisõhku ja on isegi üledimensioneeritud, seega, võljatõmme on niisketest ruumidest. Mida on võimalik veel ette võtta, et vabaneda higistavatest akendest?
To blogtrotter
Kui ruumis õhu temperatuur on umbes 20 kraadi, siis 40% õhuniiskuse korral on kastepunkt 6 kraadisel pinnal. Kui õhuniiskus on 60% siis tekib kastepunkt 12 kraadi juures. Tavaliselt kütteperioodil õhuniiskus ruumis väheneb. Inimesele on kõige mugavam vahemik 40-60%.
Konkreetsel juhul oleks mõistlik selgeks teha ruumi õhuniiskus.
To A.K.
Kui juba väikse miinuskraadi korral akendele kondens tekib, siis tõenäoliselt probleem ikkagi õhuniiskuses. Esmalt tuleks mõõta ruumides õhuniiskust ja siis saab hinnata, milles võib probleem täpsemalt võib olla. Ehitusaegne niiskus võib veel samuti eralduda.
mida tähendab liigne niiskus…….? so on olemas mingid arvnäitajad so mul (korrusmaja) keldri seintes krohvis on praod tekkinud ja on kaks vimalust - vajumine ja niiskus
Liigniiskeks võib pidada ruumi, mille suhteline õhuniiskus on üle 70%. Alla 30% jääb õhk inimesele liialt kuivaks ja esmaseks tunnuseks see, et hommikul ärgates suu kuivab.
Kui keldri seintes praod siis tõenäoliselt on põhiline süüdlane ebaühtlane vundamendi vajumine.
Ostsin ruumidesse niiskuse ja temp. mõõdikud. Paigaldasin ühe esimesele ja kaks teisele korrusele. Esimesel korrusel on keskmine õhu temp. 22 C ja niiskus 34-39%, teisel korrusel temp. 23 C ja niiskus 36-44%. Niiskete ruumide uksi olen hakanud rohkem kinni hoidma ja tuulutama peale vannis või dussiall käimist. Söögitegemisel lülitan esimese korruse vendi välja ja keeran kubu ventilaatori max. peale. Sellega olen saavutanud niiskuse languse. Niiskus majas tõuseb vaid siis kui kütan kaminahje, sest parema tõmbe tagamiseks lülitan ventilatsiooni välja. Vent seadmetel on küll kamina funktsioon olemas kuid see töötab vaid 10min. ja siis läheb seade tavareziimile tagasi, kuid selle ajaga pole veel ahi ja korsten piisavalt soojenenud, et norm. tõmmet tagada. Kokkuvõttes olen saanud niiskust alla umbes 6-10%, kuid akende higistamisest pole ikkagi lõplikult vabanenud, tänase(22 jaan.) ööga oli mõnes kohas aknale kondenseerunid niiskus isegi jääkirme peale võtnud, seda just normaalkõrgusega akendel. Põrandani ulatuvatel akendel jääkirme puudus. Majas on maasoojapump ja põrandaküte, aknad put/alumiinium 2x pakett. Niskusest tulenevate puidukahjustuste ennetamiseks kandsin akende alumistele putraamidele mürkaine lahuse, mis tapab hallitusseene juba eos.
Ostsin majale kolmekordse klaasiga klaas paketid ja ikka veel tekib akendele alla äärde kondents ja suurtr külmadega isegi väike jää kirme. Kuidas lahendada antud olukord?
@argo
Tõenäoliselt on probleem sellisel juhul niiskuses ja ventilatsioonis. Tuleks mõõta ruumi õhuniiskust ja siis saaks selgemaks, milles on konkreetsel juhul probleem.
1. Õhk ei liigu akna pinnal mitte alt üles, vaid ü l e v a l t - a l l a. Seega akna klaasi alumisse ossa jõudnud õhk on oma liikumisteel jahtumise tõttu jõudnud kondenspunktile lähedale või lausa kondenspunktini.
2. Kui majas oli 22.jaanuaril siseõhu niiskus kuni 44%, siis võib öelda, et tegemist on alaventileeritud ruumidega, või on selles majas ebamõistlikult kõrged niiskuseraldused. Normaalse ventileerimise puhul oleks niiskus 30% piires või pigem alla selle.
3. Isegi kolmekordse klaaspaketi puhul näiteks välistemperatuuril -15 tekib sisepinnale kondens, kui akna ees on selline kardin, mis ei lase õhul vabalt tsirkuleerida.
4. 2-klaasidega paketi puhul saab jää tekkida ainult sel puhul, kui akna ette on paigaldatud tsirkulatsiooni mittevõimaldav kate (kardin).
A. viilup