,

Mida ette võtta akende „higistamisega"?

 

Seoses külmade tulekuga on paljudes majades ja korterites tekkinud probleem akende „higistamisega”.

aken

Sageli arvatakse, et probleem on akendes, kuid enamikel juhtudel on tegemist majas oleva üleliigse niiskusega, mis kondenseerub aknapinnale, kui kõige jahedamale pinnale ruumis.

Kuidas tekib majja niiskus?

Ehitusaegne niiskus kaob aeglaselt
Näiteks uute kivimajade  puhul läheb sageli vaja kahte kütteperioodi enne kui ehitamisega tekkinud niiskus majast täielikult konstruktsioonidest eralduks.

Niiskusallikad ruumis
Niiskust eraldub majja vannis ja dušši all käies, süüa tehes, pesu pestes ja toas kuivatades. Ka toataimed ning ka inimene ise eraldab niiskust.

Kui see niiskus majast välja ei pääse siis tekibki kondensvesi  aknapindadele.

Enamikel juhtudel on probleemiks halb ventilatsioon ja ka küttekehade puudumine akende tsoonis, et akna sisepinna temperatuur ei langeks liiga madalale.

Mida ette võtta?

  • Ventilatsioonisüsteemi puhastada või täiustada, et tagada, et liigne niiskus ruumist välja viidaks.
  • Tagada sooja õhu juurdepääs aknapindadele. Mõnel juhul võivad näiteks ka kardinad takistada sooja juurdepääsu akna sisepinnale.
  • Tuulutada regulaarselt ruume aknaid mõneks ajaks avades.
  • Kuivatada kondenseerunud vesi, et ei tekiks hallitust.

Maja kavandamisel tuleks kondensvee probleemiga kindlasti arvestada ning tagada korralik ventilatsioon ning paigutada akende alla küttekehad, mis suudavad akende sisepindade temperatuuri hoida piisavalt kõrgel, et ei tekiks kastepunkti aknapinnale. Ja loomulikult kehtib siin ka reegel, et mida soojapidavamad aknad seda parem.

Kas Sinul on olnud probleeme akende „higistamisega”?

Moodulmajade e-kursus
Nõuanded element- ja moodulmajade valikul

Oma maja ehituse e-kursus
Oma maja ehitustööde kavandamine ja elluviimine


14 replies
  1. blogtrotter
    blogtrotter says:

    “Akende alla küttekehad” , hea soovitus. Aga põrandakütte puhul? Ütleme, aken on põrandast 80 cm kõrgusel, põranda temperatuur on 22 C, akna taga on – 16 C. Normaalne õhuniiskus toas 40-60%. Palju siis peab olema klaasi sisepinna temperatuur, et kondenseerumist ei tekiks? Muuseas, kondents tekib tavaliselt alla serva, st sinna kus aknalaud varjab sooja õhuvoolu kuivatava toime ära, kõrgemalt on klaas kuiv. Kuidas lahendad olukora?

    Vasta
    • Eno Pappel
      Eno Pappel says:

      To blogtrotter
      Kui ruumis õhu temperatuur on umbes 20 kraadi, siis 40% õhuniiskuse korral on kastepunkt 6 kraadisel pinnal. Kui õhuniiskus on 60% siis tekib kastepunkt 12 kraadi juures. Tavaliselt kütteperioodil õhuniiskus ruumis väheneb. Inimesele on kõige mugavam vahemik 40-60%.
      Konkreetsel juhul oleks mõistlik selgeks teha ruumi õhuniiskus.

      Vasta
  2. A.K.
    A.K. says:

    Majas käimas teine kütteperiood, kuid välittemperatuuri langedes alla nulli on akendel koheselt kondents. Majas on põrandaküte, ventilatsioon kake ventagregaadiga ja kaks kaminahju.
    Miline on ruumide normaalne niiskuse % ja kuidas seda on võimalik tagada. Minu ventilatsiooniseadmed võtavad talvereziimil kuni 70% välisõhku ja on isegi üledimensioneeritud, seega, võljatõmme on niisketest ruumidest. Mida on võimalik veel ette võtta, et vabaneda higistavatest akendest?

    Vasta
    • Eno Pappel
      Eno Pappel says:

      To A.K.
      Kui juba väikse miinuskraadi korral akendele kondens tekib, siis tõenäoliselt probleem ikkagi õhuniiskuses. Esmalt tuleks mõõta ruumides õhuniiskust ja siis saab hinnata, milles võib probleem täpsemalt võib olla. Ehitusaegne niiskus võib veel samuti eralduda.

      Vasta
  3. meelis
    meelis says:

    mida tähendab liigne niiskus…….? so on olemas mingid arvnäitajad so mul (korrusmaja) keldri seintes krohvis on praod tekkinud ja on kaks vimalust – vajumine ja niiskus

    Vasta
    • Eno Pappel
      Eno Pappel says:

      Liigniiskeks võib pidada ruumi, mille suhteline õhuniiskus on üle 70%. Alla 30% jääb õhk inimesele liialt kuivaks ja esmaseks tunnuseks see, et hommikul ärgates suu kuivab.
      Kui keldri seintes praod siis tõenäoliselt on põhiline süüdlane ebaühtlane vundamendi vajumine.

      Vasta
  4. A.K.
    A.K. says:

    Ostsin ruumidesse niiskuse ja temp. mõõdikud. Paigaldasin ühe esimesele ja kaks teisele korrusele. Esimesel korrusel on keskmine õhu temp. 22 C ja niiskus 34-39%, teisel korrusel temp. 23 C ja niiskus 36-44%. Niiskete ruumide uksi olen hakanud rohkem kinni hoidma ja tuulutama peale vannis või dussiall käimist. Söögitegemisel lülitan esimese korruse vendi välja ja keeran kubu ventilaatori max. peale. Sellega olen saavutanud niiskuse languse. Niiskus majas tõuseb vaid siis kui kütan kaminahje, sest parema tõmbe tagamiseks lülitan ventilatsiooni välja. Vent seadmetel on küll kamina funktsioon olemas kuid see töötab vaid 10min. ja siis läheb seade tavareziimile tagasi, kuid selle ajaga pole veel ahi ja korsten piisavalt soojenenud, et norm. tõmmet tagada. Kokkuvõttes olen saanud niiskust alla umbes 6-10%, kuid akende higistamisest pole ikkagi lõplikult vabanenud, tänase(22 jaan.) ööga oli mõnes kohas aknale kondenseerunid niiskus isegi jääkirme peale võtnud, seda just normaalkõrgusega akendel. Põrandani ulatuvatel akendel jääkirme puudus. Majas on maasoojapump ja põrandaküte, aknad put/alumiinium 2x pakett. Niskusest tulenevate puidukahjustuste ennetamiseks kandsin akende alumistele putraamidele mürkaine lahuse, mis tapab hallitusseene juba eos.

    Vasta
  5. argo
    argo says:

    Ostsin majale kolmekordse klaasiga klaas paketid ja ikka veel tekib akendele alla äärde kondents ja suurtr külmadega isegi väike jää kirme. Kuidas lahendada antud olukord?

    Vasta
  6. Ants Viilup
    Ants Viilup says:

    1. Õhk ei liigu akna pinnal mitte alt üles, vaid ü l e v a l t – a l l a. Seega akna klaasi alumisse ossa jõudnud õhk on oma liikumisteel jahtumise tõttu jõudnud kondenspunktile lähedale või lausa kondenspunktini.
    2. Kui majas oli 22.jaanuaril siseõhu niiskus kuni 44%, siis võib öelda, et tegemist on alaventileeritud ruumidega, või on selles majas ebamõistlikult kõrged niiskuseraldused. Normaalse ventileerimise puhul oleks niiskus 30% piires või pigem alla selle.
    3. Isegi kolmekordse klaaspaketi puhul näiteks välistemperatuuril -15 tekib sisepinnale kondens, kui akna ees on selline kardin, mis ei lase õhul vabalt tsirkuleerida.
    4. 2-klaasidega paketi puhul saab jää tekkida ainult sel puhul, kui akna ette on paigaldatud tsirkulatsiooni mittevõimaldav kate (kardin).
    A. viilup

    Vasta
  7. Kalev
    Kalev says:

    ma ka alles lõpetasin korteri remondi ja nii kui sisse kolisin tekkis sama mure, et koguneb niiskus.
    Remonti tehes ei mõelnud üldse ventilatsiooni peale ja nüüd ongi palve. kui keegi ehk annaks nõu kuhu paigutada ja millised ventilatsiooni süsteemid.

    Võtke ühendust meili teel. Ehk mõni ettevõte võtab sellise töö ette.

    Vasta
  8. sander
    sander says:

    Mul on juba päris vana maja, ning teise korruse akende vahel tekib kondents, kord rohkem, kord vähem, puidust aknad on omapärase kujuga ning ajapikku ei ole enam 100% sobivad. proovisin nii hästi kui võimalik aknad seestpoolt ja väljaspoolt ära isoleerida kuid tulutult. Küttekeha on kohe akna all olemas kuid see on vanem radikas ja soojendab äärmiselt vähe, ning on kasutuses ainult talveperioodil.

    Vasta
  9. Enn
    Enn says:

    Näib, et pakettakende konstruktsioon toob kaasa akende ülehigistamise. Siseklaas ei tohiks külmaks minna – selle probleemi taga võib olla pakettakende klaaside vahel olev alumiinium, mis jahtub maha nii, nagu puit või puhas plastik kunagi ei jahtu. Tekib külmasild, mis tekitab kondentsvett ka raami sisemiste puitdetailide vahele, mis muudavad lõpuks raami mustaks. Meil on väljast plastik ja seest männipuidust pakettaken, kahe klaasiga. Klaasil on sees lai liist ja selle all suurel aknal omakorda peenem liist, selle peenema liistu alla koguneb vesi, mis tuleb seespoolt, mitte väljast. Tundub, et aknad vajavad juba restaureerimist, ent kas mustaks tõmbunud ja vesilakist ilma jäänud liistud enam taastatavad on – ma ei tea, millega saab musta liistu isegi kuivanult heledaks teha.

    Vasta

Trackbacks & Pingbacks

  1. […] Allikas: http://www.majaehitaja.ee/mida-ette-votta-akende-higistamisega […]

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga