,

Maja tüüpprojekt – mida arvata?

Eestis on tekkinud maja tüüpprojektide suhtes teatud eelarvamus. Osadele kangastub silme ette nn. põllukruntide ühesugused karkassmajad, osadele ridaelamute rajoonid. Tüüpprojekti ei peeta hinnatuks? Kas see on põhjendatud?

 

Meie lähinaabritel Skandinaavias on tüüpmajad populaarsed ja suurt kasutamist leidnud. Samamoodi ehitatakse ka palju tüüpmaju Lääne-Euroopas ja Ameerika Ühendriikides ning ka mujal.

Eestisse on tüüpmajad jõudnud suuremalt jaolt Soome ja Rootsi eeskujul.

 

Tüüpmaja peamiseks eeliseks peetakse selle odavamat hinda.

 

Lisaks on enamasti ka ehitamine kiirem. Seda tüüpi maju on nimetatud ka lausa „laisa inimese majaks”.

 

Kui jätta arhitektuuriline pool välja, siis minu meelest tüüpmaja annab majaehitajale teatud kindluse, et maja saab valmis õigel ajal, on kvaliteetne ning jääb eelarve piiresse. Pean siinkohal silmas tehase tingimustes toodetavaid karkassmaju. Ehk teiste sõnadega on tüüpmaja valimine teatud mõttes – kindla peale minek.

 

Karkassmaja ehitamine

Karkassmaja kokkupanek ehitusobjektil

Tüüpmaja valimisel võib eeldada:

  • tüüpprojekti kvaliteeti – kui on palju ehitatud seda tüüpi maju, siis on projektivead välja tulnud ning parandused projekti sisse viidud.
  • ehituskvaliteeti – tehase tingimustes toodetud majade kvaliteedi tagamine on lihtsam ja kvaliteediprobleeme vähem. Tähelepanu peaks pöörama ehitusobjektil tehtavate tööde kvaliteedile.
  • eelarves püsimist – tüüpmajade ehitamisel ei teki suuri üllatusi ja saab kindel olla, et plaanitud eelarvega saab maja valmis.
  • ajaplaanis püsimist – tööde teostamise ajakulu on paremini prognoositav ja seetõttu on tähtaegade ületamisi harva.

 

Sageli tehakse tüüpprojekti valimisel selles mitmeid muudatusi. Muudatuste tegemise juures aga tuleks meeles pidada, et olulisel määral projekti muutes, on tegemist juba sisuliselt uue projektiga. Koos sellega kaob suurem osa nendest eelistest, mis tüüprojektiga majade puhul sai eelnevalt välja toodud.

 

Vaatamata sellele, et eestlastele on omane individuaalsus, on alati tüüprojektiga majadele oma sihtgrupp olemas. Sageli tehakse oma esimese maja ehitamisel otsus just tüüpmaja kasuks. Kui aga oma majas elamise kogemus juba olemas, siis hangitakse sageli eritellimusel projektiga maja.

 

Mida arvad Sina tüüpprojektiga majadest?

Moodulmajade e-kursus
Nõuanded element- ja moodulmajade valikul

Oma maja ehituse e-kursus
Oma maja ehitustööde kavandamine ja elluviimine


4 replies
  1. blogtrotter
    blogtrotter says:

    Kogemus näitab, et esimest maja ehitades on 99% mõistlik otsus valida tüüpprojekt. Alates kolmandast oskad juba anda ette lähteülesande tingimused arhitektile lahendamiseks. Korteris elanud inimene ei kujuta tegelikult endale esialgu ette, mida tähendab ruumide plaan, elutsoonid, paiknemine valguse, liikumise, turvalisuse koha pealt. Lisaks on tüüpprojekti koha pealt kergem visualiseerida lõpptulemust, kuna tihti on lahendus juba realiseeritud.

    Vasta
  2. Britta
    Britta says:

    Kahjuks on Tallinna linnas ehitamise puhul üpris suur surve individuaalprojektile. Võid küll selgitada kõiki toodud tüüpmaja plusse aga siiski öeldakse, et kultuuriväärtuste amet on nagunii vastu. Põhimõtteliselt.
    Samas, vaadates idiootidest eratellijate taktikepi järgi ehitatud eramuid on tõsine hirm ise nende hulka sattuda. Sõltub ju arhitekti persoonist, kas ja kui palju ta viitsib tellijat üldse inimlikult suunata ja harida. Lihtsam on teha kõike, mida tellija küsib, ja hiljem süüdistada tellijat.
    Nii et ma ei suuda praegu küll arhitekte usaldada.

    Pealegi. Olen veidi diskrimineeriv aga kogemustele tuginedes võin väita, et arhitektid on suurelt jaolt “mehed” (kas päriselt või mõtlemiselt). Ehk: nad ei mõtle tegelikult kasutaja funktsionaalsetele vajadustele piisavalt. Võta lahti City portaal ja vaata kalleid uusi eramuid. Ruumi raiskamine ja kitsikus võivad vabalt olla samas hiigelhoones. Eluruum on sageli suur nagu laut, mida ka mööbel hubaseks ei muuda, magamisruumid samas viltuse katusekalde all ja vannitoas tuleb üldse külg ees hiilida. Aga maja ise on üle 300m. Kujunduslikku eklektikat veel välja ja sisse lisaks. Ehk siis: ka lollidemaa on ehitanud arhitektid individuaalprojektide järgi.

    Minu meelest tuleks esimese maja ehitajal lausa keelata ise projekti treida. Kuni arhitekstid ei suuda raha õpetada.

    Ja muide, pole ime, et selliseid metsa läinud isetegemisi on palju müügis. Neis lihtsalt ei ole mõnus elada.

    Britta

    Vasta
  3. Eno Pappel
    Eno Pappel says:

    Olen Britta mõttekäiguga paljuski nõus. Esimene maja võiks olla neil, kellel pole kogemust, mõni hea tüüpprojektiga maja.

    Kas asi nüüd nii hull on, et arhitektil ei jätku selgroogu ilusa ja funktsionaalse maja eest seista see iseküsimus. On kindlasti ka selliseid, kes suudavad tellijat harida ja koostöö laabub ning tulemus igati ok. Aga mõtlemise koht kindlasti.

    Vasta

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga