Fibo – konstruktiivsed nõuanded
Fibo plokke kasutatakse enamasti eramute, paarismajade ja ridaelamute ehitamiseks. Sõltuvalt hoone arhitektuursest ja konstruktiivsest lahendusest sobivad Fibo-plokid ka mitmekorruseliste hoonete ehitamiseks. Järgnevalt toome mõned olulisemad punktid, mida võiks iga Fibo-plokkidest majaehitaja teada.
Vundamenditaldmik
Iga ehitise püsimise aluseks on hoolikalt ja õigetest materjalidest ehitatut vundament.
Vundamenditaldmik tehakse reeglina betoonist. Eramute puhul jääb taldmiku laius üldjuhul vahemikku 500-700 mm. Kui umbes poole meetri laiune taldmik on piisav seintelt tuleva koormuse vastu võtmiseks, on otstarbekas betoontaldmik asendada Fibo taldmikuplokkidega.
Raketised monoliitse vundamendi taldmiku ehitamiseks.
Fibo taldmikuplokkidest vundament.
Sel juhul pole tarvis ehitada raketisi ning teha mahukaid betooniöid. Piisab sellest, kuid vundamendi kaevikupõhi tasandada killustiku või liivaga, korralikult tihendada ning tihendatud alusele paigaldada taldmikuplokid. Kui kaeviku põhja tasandamiseks kasutatakse killustikku, tuleb enne Fibo taldmikuplokkide paigaldamist killustikule teha õhuke (1-2 cm) sängituspind. Sängituspinna tegemiseks sobib peenike liiv, veelgi paremini aga õhuke mördikiht, nt. müürisegu (Weber M100/600).
Fibo taldmikuplokid paigaldatakse eelnevalt tasandatud killustikalusele, millele tehakse liivast või müürisegust õhuke sängituspind.
Kui sängituspinna ehitamiseks kasutatakse valmissegu weber M100/600, pole seda vaja eelnevalt veega kokku segada – kuivsegu paigaldatakse tihendatud killustikalusele, tasandatakse ning tihendatakse (nt. kelluga patsutades) tihedaks. Nii saab aluse ettevalmistuse lihtsalt ja kiirelt tehtud, samas kivineb killustikule paigaldatud kuivsegu weber M100/600 pinnasest tuleva niiskuse toimel suhteliselt lühikese aja jooksul, moodustades tugeva aluse vundamenditaldmiku alla. Fibo taldmikuplokke pole soovitatav (ei tohi) paigaldada killustikule seetõttu, et krobelise killustiku ka Fibo taldmikuploki kokkupuutepinnal võib tekkida muljumine ning seetõttu väike vajumine.
Taldmiku peal olev süvend armeeritakse ja betoneeritakse. Armeerimiseks võib kasutada 10-16 mm armatuurterast. Üldjuhul piisab, kui pikisuunas panna 3 armatuurvarrast. Risti suunas võiks armatuuri samm olla 30-40 cm.
Fibo taldmikuplokkide armeerimine.
Kuna Fibo taldmikuploki kasutamisel on betooni kulu suhteliselt väike, on soovitatav betoneerimsieks kasutada weber S-100 betooni.
Betoneeritud vundament vähem koormatud osa Fibo taldmikuplokkidest, raskelt koormatud osa betoonist.
Vundamendi müür
Millist plokki kasutada? Kuna Fibo plokid on tugevad ja külmakindlad, sobivad need väga hästi ka lintvundamendi ehitamiseks. Vundamendi ehitamiseks sobivad nii Fibo3 kui Fibo5 plokid. Plokitüübi valimisel või määramisel tuleb arvesse võtta seintelt langevat koormust. Siinkohal lihtne nõuanne: kui kandva välisseina ehitamiseks sobivad Fibo3/200 plokid (tugevus 3 MPa, paksus 200 mm), siis reeglina sobib sama plokk ka vundamendi ehitamiseks. Kui maja välisseinad ehitatakse Fibo3/200 plokkidest, siis sel juhul pole reeglina vajadust ehitada vundament Fibo 5/300 plokkidest (tugevus 5 MPa, paksus 300 mm), kuigi sellist lahendust kohtab objektidel üsnagi tihti.
Fibo vundament. Ehitamiseks sobibvad nii Fibo3 kui Fibo5 plokid.
Kuidas ehitada? Fibo plokkidest vundament laotakse nagu tavaline Fibo seingi, kuid mõningad erinevused siin siiski on. Esiteks on soovitatav vundamenti tihedamalt armeerida. Armatuur paigaldatakse ladumise käigus horisontaalsetesse vuukidesse mördikihi sisse. Armeerimiseks sobib hästi bi-armatuur, kuna selle selle läbimõõt on 4 mm ja see “upub” täielikult segukihi sisse. Sel juhul pole karta, et armatuur oleks otseses kokkupuutes Fibo ploki graanulite vahel oleva õhuga ja hakkaks roostetama. Ühtlasi on bi-armatuur redeli-kujuga, mistõttu saavutab see suure nakke müüriseguga ning võtab hästi vastu vajumise korral tekkida võivaid nihkepingeid. Vundamendimüüri on soovitatav armeerida igas teises vuugis, s.o 40 cm järel. Põhjus: see aitab vastu võtta pinnase tagasi täitmisel tekkivaid horisontaalseid koormusi ning seeläbi ära hoida ka võimalikke pragusid. Kindlasti tuleb bi-armatuur paigaldada esimese plokirea peale ning viimase plokirea alla.
Fibo vundamendi viimane plokirida laotakse U-plokkidest. U-plokid laotakse üksteise järel kokku nii, et vundamendi ülemisse serva kogu hoone perimeetri ulatuses tekiks “renn”. See “renn” armeeritakse ja betoneeritakse. Üldjuhul piisab, U-plokkidest moodustatud soone armeerimiseks kasutatakse 2-3 armatuurterast läbimõõduga 8-12 mm.
Vundamendile betoonvöö tegemiseks on lihtne kasutada Fibo U-plokke – need laotakse üksteise järel ritta. Vertikaalvuugid võib jätta ka seguga täitmata.
U-plokid armeeritakse.
Ristuvate vundamendiseinte armeerimine – plokkidesse lõigatakse avad, armatuurteras painutatakse ristuvasse seina ning jätkatakse ülekattega.
Pärast U-plokkide armeerimist betoneeritakse vundamendi ülemine tsoon.
Kui vundamendi projektkõrgus ei lähe kokku ploki moodulmõõduga (200 mm), võib U-plokid ära jätta ja valada sobiva paksusega betoonvöö. U-plokkide eelis võrreldes tavalise betoonvööga on see, et pole vaja ehitada raketisi betoneerimiseks ning betooni kulub ka vähem. Lisaks läheb ehitamine kiiremini. Olgu tegemist kas U-plokkide või tavalise betoonvööga, sobib betoneerimiseks weber S-100.
Kui viimane rida ehitatakse U-plokkidest, tuleb esimene plokikiht seinte ehitamisel paigaldada kindlasti täis-segupeenrale – sel juhul on “jaotatud” vuugiga ladumine keelatud. Sama kehtib ka U-plokkude enda kohta – U-plokid peavad toetuma 100% pinnaga alumisele plokireale.
Esimene plokirida U-plokkide peal laotakse täisvuugiga. Ka U-plokid tuleb toetada 100% nakkega alumisele plokikihile.
Vundamendi hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsioon on vajalik selleks, et vältida vee või niiskuse tungimist konstruktsioonidesse või takistada niiskuse kapillaarset liikumist konstruktsioonis. Seetõttu on soovitatav teha hüdroisolatsioon vundamendi taldmiku peale.
Hüdroisolatsioon vundamendi taldmiku ja plokkide vahel.
Kuna taldmik on vundamendi sügavaim osa ning võib seetõttu olla pikaajaliselt kõige niiskemas keskkonnas, aitab taldmikule paigaldatud hüdroisolatsioon takistada niikuse liikumist taldmikust vundamendimüüri. Kui on tegemist kuiva ka liivase pinnasega, võib sellest hüdroisolatsioonist loobuda.
Teine tsoon, kuhu on soovitatav hüdroisolatsioon teha, on vundamendi viimase plokirea või betoonvöö peale – see kiht takistab vundamenti sattunud niiskuke liikumist seintesse.
Loomulikult tuleb vundament kaitsta sadevete ja pinnaseniiskuse eest. Selleks kaetakse vundamendi vertikaalne väliskülg hüdroisolatsiooniga. See hüdroisolatsioon peab ulatuma taldmiku alumise servani. Kuna rullhüdroisolatsiooni paigaldamiseks on vaja põletit ning erioskusi (ka tuletöödeluba), on see töö lihtsam teha bituumenmastiksiga, nt. weber.tec 915.
Vundamendi pealmise ja vertikaalse pinna hüdroisolatsiooni tegemiseks sobib hästi bituumenil baseeruv võõp-hüdroisolatsioon (weber.tec 915), mida on lihtne pinnale kanda ja mis nakkub suurepäraselt Fibo ploki krobelise pinnaga. Ühtlasi pole võõphüdroisolatsiooni pinnalekandmiseks vaja põletit.
Kandvad ja mittekandvad seinad
Kandvate ja mittekandvate seinte ehitamisel tuleb arvestada paljude tingumistega: kandevõime, helipidavus, tulepüsivus, arhitektuursed ja konstruktiivsed iseärasused jms. Fibo plokid on väga universaalsed ning seetõttu on arhitektil/projekteerijal palju võimalusi hoone kujundamisel ning ehitajal lihtne ehitada.
Ploki valik. Kandavate seinte ehitamiseks kasutatakse Fibo plokke laiusega alates 200 mm. Sõltuvalt hoone arhitektuursest ja konstruktiivsest lahendusest peab projekteerija arvutama, millise paksuse ja tugevusega plokk on sobilik: kas nt. Fibo3/250 või hoopiski Fibo5/250.
Plokk tugevusega 3 MPa.
Plokk tugevusega 5 MPa.
Paraku aga esineb praktikas tihti juhtumeid, kus maja ehitamine käib ainult arhitektuurse (eskiis)projekti alusel ning konstruktiivne osa on läbi mõtlemata ja lahendamata – ploki valiku teeb kas tellija ise või jätab selle ehitaja teha. Kui tegemist on nt. lihtsa ühekordse majaga, siis enamikel juhtudel suurt ohtu polegi – seintele mõjuvad koormused on suhteliselt väiksed ning „Eesti keskmine“ plokk Fibo3/200 on piisav. Kui aga maja on arhitektuurselt keerukas, kahekorruseline, kandvate seinte vahekaugus on suurem kui 4-5 m, seintes on suured aknad, müürile toetatakse suure sildega talasid jne, tuleb seinte kandevõimet kontrollida ja vastavalt sellele sobiva tugevuse ja paksusega plokk valida – see on aga projekteerija töö. Sõprade ja tuttavate nõuandeid kuulates ja ise otsustades võib tekkida oht, kus sein ehitatakse kas liiga nõrk või ebaotstarbekalt tugev. Kumbki variant pole hea: esimene variant on lausa ohtlik, kuna seina kandevõime pole piisav ja see võib puruneda, igaks juhuks paksema või tugevama ploki kasutamine pole aga majanduslikult, ehituslikult ja keskkonna seisukohast otstarbekas.
Mittekandvad vaheseinad ehitatakse üldjuhul 100 ja 150 mm paksustest Fibo3 ja Fibo5 plokkidest. Ploki valikul saab määravaks seina kõrgus, avade mõõtmed, hulk ja paigutus seinas, heli- ja tulepüsivusnõuded. Kõige väiksem ja kergem plokk Fibo3/100 on piisav korterite, elamute ja muude hoonete vaheseinte ehitamiseks.
Maja vaheseinad Fibo5/100 plokkidest.
Sel on piisav heli- ja tulepüsivus, samas on Fibo3/100 plokist laotud sein piisavalt tugev, et selle külge kinnitada kappe, riiuleid jm seadmeid. Mida paksemat ja/või tugevamat plokki kasutada, seda paremaks läheb helipidavus ja tulekindlus ning ühtlasi suureneb ka seina kandevõime. Seina kõrguse määramisel võib lähtuda „rusikareeglist“: seina kõrgussuhe paksusesse peab olema võrdne või väiksem kui 27: H/b≤27. Kuigi 100 ja 150 mm plokist ei laota kandvaid seinu, tuleb need seinad ladumise käigus armeerida. Nii 100 kui 150 mm ploki puhul pannaksevuuki 1 rida bi-armatuuri.
Kandvate seinte ehitamiseks kasutatakse Fibo plokke paksusega alates 200 mm. Müüri võib laduda nii jaotatud vuugiga (õhkvahevuuk) kui ka täisvuugiga . Ladumise viisi peaks ette andma projekteerija. Kui siinkohal ikkagi paar soovitust: vahelae all olevad 1-2 viimast plokirida võiks laduda täis-vuugiga, kuna seal võivad mõjuda suuremad koondatud koormused (nt. tala) ning konstruktsioonilisest lahendustest tulenevad suuremad ekstsentrilised pinged. Sel juhu aitab täisvuuk koormused seinale paremini edasi kanda ja müürile laiali jaotada.
Õhkvahe- ehk jaotatud vuugiga müüri ladumine.
Kui müür lõpetatakse U-plokiga, siis peab ka U-plokk olema 100% müürisegule toetatud, lisaks ka U-ploki alune plokirida. Seina keskosas võib plokid laduda nn. õhkvahevuugiga. Kui laotakse kitsamaid ja raskelt koormatud seinatsoone (nt. akendevaheline post), tuleks ka see laduda 100% täis vuukidega.
Kõik seinad armeeritakse bi-armatuuriga. Weberipoolne soovitus on paigaldada bi-armatuur vähemalt igasse viiendasse vuuki, s.o 1 armeeritud vuuk iga kõrgusmeetri kohta. Kindlasti tuleb müüritis armeerida esimese plokirea pealt ning viimase plokirea alt, ülejäänud seina osas (nagu juba öeldud) vähemalt iga viies vuuk. Kui seinas mõjuvad suured koormused või kui tegemist kõrge ja pika seinaga, kus on palju avasid (aknad, uksed) on soovitatav armeerida tihedamalt, nt. iga kolmas vuuk. Alatest 200 mm plokist tuleb vuuki paigaldada 2 rida bi-armatuuri.
100 ja 150 mm seinte ehitamisel pannakse vuuki ainult 1 riba bi-armatuuri.
Alatest 200 mm paksusest seinast pannakse vuuki 2 bi-armatuuri.
Armeerimise puhul on veel üks soovitus. Kuna armatuurlatid on 4 m pikad, ei saa neid enamikel juhtudel paigaldada müüritisele pärast segukihi paigaldamist. Praktikas paigaldatakse armatuur plokireale ning alles siis pannakse segukiht, millele laotakse järgmine plokirida. Sel juhul tuleb armatuuri segu sisse kergitada – kui see etapp jäetakse tegemata, siis on oht, et armatuur pole piisavalt seguga kaetud ning puutudes kokku ploki graanulite vahel oleva õhuga võib see roostetama hakata.
Bi-armatuur tuleb ladumise käigus kergitada segukihi sisse.
Sillused. Akende ja uste avade sildamiseks on saadaval erineva paksuse ja pikkusega Fibo sillused, mis sobivad kuni 2,5 m avade tegemiseks. Kui akna- või ukseava on suurem, siis reeglina tehakse betoonsillus.
Alates 2,5 meetristest avadest peab tegema betoonist sillused.
Kuni 2,5 m avade sildamiseks saab kasutada Fibo silluseid.
Kui ava on laiem kui 1,5m, peab sillus müürile toetuma vähemalt 25 cm. Väiksemate avade korral võib toetuspind olla minimaalselt 12-13 cm. Kui võimalik, tasuks müüri ladumine kavandada nii, et silluse alla jääks täisplokk, mitte kitsas ploki riba. Täisplokk jaotab silluselt tuleva koormuse ühtlasemalt müürile ja seeläbi väheneb pragude tekke võimalus.
Fibo silluste kasutamisel tuleb alati teha ka kandevõime kontroll. Kuna Fibo sillused pole mõeldud suurte koormuste vastuvõtmiseks, pole soovitatav neile raskelt koormatud vahelae talasid suure sildega paneele toetada. Kui sillusele laduda peale mõned plokiread, siis võib sellele ka suuremaid koormusi toetada, kuna koormus jaguneb tänu võlvi-efektile külgnevatele müüritsoonidele.
