Üllatusega selgus, et väga paljudel inimestel on oma kodumajas, kas osaline või täielik remont käsil. Pea iga 200 m tagant oli mõni maja, millele pandi uut katust või mida soojustati ning pandi uut voodrit. Oli ka päris uusi maju, mis vanadele kruntidele oli ehitatud või veel ehitusjärgus.

Väga positiivne!

Samas aga muutsid üldpilti tuhmimaks mitmed pea täielikult lagunenud või hooletusse jäetud majad. Mitmed neist olid sellises seisukorras, et ainuke mõistlik lahendus on nende lammutamine. Nende majade puhul oli näha, et põhisüüdlane lagunemisel oli katkine katus. Kui katus ei pea siis laguneb maja kiiresti.

Ühe vana maja katus, mis vajaks juba ammu parandamist

Seal jalutades ja maju vaadates tabasin ennast järsku mõtlemast, et igal majaomanikul on aeg-ajalt kasulik niimoodi mõnes vanemas eramajade rajoonis jalutada. See aitab mõista, et miks on väga oluline maja hästi hooldada ning oma maja korras hoida. Kui näed käestlastud maju, siis soovid veelgi enam oma kodu eest paremini hoolt kanda.

Head jalutamist!

Hea maja saamine nõuab palju õppimist ja palju otsuseid. Pildil eramu Tallinna lähedal.

Kõige suuremaks probleemiks ongi samuti minu meelest just otsuste tegemine või sageli ka otsuste tegemise kiirus.

Me teeme ju iga päev palju otsuseid ja enamasti teeme neid sellistes valdkondades, mida me tunneme. Seetõttu oma kogemuse järgi on otsuseid võimalik teha kiiresti ja neid tehes me ei kaalutle, aruta, võrdle ega tee suurt tööd õige otsuse leidmisel.

Ehitustööde puhul, kus olukord aga hoopis teine, kuna enamikul pole ehitusalast haridust, tuleb aga teha iga otsusega palju tööd ja see on pingeid tekitav ning palju energiat kulutav ettevõtmine.

Projekteerimise faas

Suurimaks väljakutseks ei ole sageli maja ehitamisel aga mitte otsesed ehitustööd võid hoopis projekteerimise faas. Kõige rohkem kulub aega enamasti ruumiplaani, elektriprojekti, valgusprojekti koostamisele ehk teisisõnu projekteerimise faasis otsuste tegemisele. Mis teeb selle keeruliseks?

Hea maja on tervik, kus kõik on paigas. Kus ruumiplaan arvestab pere vajadusi, näiteks andes privaatsust kodukontoris töötamiseks või lihtsalt puhkamiseks ning lugemiseks. Kus valgustus arvestaks iga ruumi kasutusotstarbega, mööbli paigutamisega või kus kõik pistikud ja lülitid oleksid käepäraselt lahendatud. Või kui kasutad majas konditsioneeri, et jahe õhk ei puhuks otse istumiskohtadele ning ei põhjustaks külmetamist. Millist küttesüsteemi valida, mis oleks säästlik aga mugav?

Kõigi selliste nüanssidega arvestamine on keeruline ning ühtse terviku loomine võtab aega. Kuigi alati saab nõu küsida mõnelt sisearhitektilt või sisekujundalt, tuleb lõppotsus ikka endal teha. Jääd ju sina oma perega majja elama, mitte sisearhitekt. Kui maja saab just pere vajadustele sobilik siis on pererahval seal hea ja mugav elada.

Projekteerimise faasis tehtavatel otsustel on ülimalt tähtis roll - head ja õiged otsused muudavad ehitamise lihtsamaks ning kokkuvõttes hea eeltöö aitab ka maja odavamalt ehitada.

Ehitamise faas

Ka ehitusprotsessi ajal tuleb omanikul teha pidevalt otsuseid, kuna kõike ei õnnestu ka alati projekteerimise faasis ette näha. Ehitustööde käigus tekib pea alati ka mingeid tehnilisi takistusi, mille lahedamiseks tuleb teha kiiresti otsuseid.

Näiteks võib selguda, et plaanitud siseviimistlusmaterjal ei jõua plaanitud ajaks kohale, ning tuleb otsustada, kas asendada see muu materjaliga või oodata. Ootamine toob kaasa aga enamasti ehituse venimise ning kokkuvõttes kallinemise. Seetõttu ehitamise faasis tehtavad otsused tulebki teha enamjaolt kiiresti, et tööde ajagraafikut ei peaks muutma.

Sageli juhtub ehitamise faasis ka see, et algseid lahendusi hakatakse muutma, näiteks muudetakse seinte asukohti või ruumide otstarvet. Sellisel juhul peab olema hästi põhjalik ning kõik muudatusega seotud töölõigud samuti korralikult läbi mõtlema ja vajadusel täiendusi tegema. Enamasti toob ruumiplaani muudatus kaasa muudatused elektritööde ja näiteks ka valgustuse, ventilatsiooni või küttesüsteemi osas.

Minu soovitus nn. viimase hetke muudatuste osas on see, et kui see ikka suurt kasu ei anna, siis pigem sellest loobuda. Ühelt poolt on sellised muudatused alati seotud lisakuludega ja teisest küljest kipuvad sellised muudatused rikkuma maja funktsionaalsust või toimimist.

Ära karda õppida ja otsuseid teha - see kõik on sinu hea kodu saamiseks hädavajalik.

Suuremate majade ehitamisel enamasti ettemaksust ei pääse

Kuidas võimalikke ettemaksu riske maandada?

Üheks probleemide allikaks on sageli ettemaksu teema. Kui väiksemate ehitustööde puhul on võimalik töid teostada ilma ettemaksuta, siis suuremate ehitustööde nagu näiteks eramaja ehitus, puhul enamasti on ettemaksu tegemine tavapärane ning vajalik. Ei ole ka ehitusfirmal võtta vabasid vahendeid, et töid alustada ning finantseerida.

Kuidas aga ettemaksu puhul tellija saaks oma riske kaitsa, et ettemakstav summa võimalike probleemide korral kaduma ei läheks või kahju väiksem oleks? Peamiselt kasutatakse peatöövõtu töövõtulepingutes kahte võimalust:

• Ehitusaegne tagatis. Töövõtjalt palutakse esitada lepinguga võetud kohustuste täitmise tagamiseks panga- või kindlustusseltsi garantiikiri 10% ulatuses lepingu üldmaksumusest. Ehitusaegne tagatis tuleks ehitusfirmal tellijale üle anda enne tööde algust ja enne esimese ettemaksu tegemist.
• Ettemakstavad summad lepitakse kokku võimalikult väiksed, pigem maksta ettemaksu mitmes etapis väiksemate summadena, kui ühe suure summana.

Selliselt riski maandamine toob tellijale mõnevõrra lisakulusid, sest tagatise andmine ehitusfirma jaoks toob täiendavaid kulusid. Samas, mida paremas seisus on ehitusfirma finantsid, seda lihtsam ja sageli ka odavam on ehitusfirmale tagatise hankimine.

Fikseeri ettemaksu korral tööde sisu

Lisaks veel üks soovitus seoses ettemaksuga - nimelt ettemakstavate summade osas tuleks kohe täpselt lepingus või selle lisades kokku leppida, milliste tööde kohta need summad tasutakse. Tööde akteerimisel tuleks seda jälgida.

Näiteks juhul kui mingil põhjusel ei suju koostöö ehitajaga ning soov leping lõpetada, saab tehtud tööde aktide alusel summad kiiresti täpselt välja arvutada. Kui sellist ettemakstud summade täpset tööde sisu ei ole kirja pandud, siis on raske teostatud töid hinnata ning võib viia tülini.

Lepingu sõlmimine on kahepoolne protsess, kus mõlemad osapooled püüavad oma riske maandada. Seetõttu on leping alati ka osapoolte vaheline kompromiss ja peab meeles pidama, et koostöös saadakse alati paremaid tulemusi.

Ka kortermajad kasutavad päikeseenergiat kulude säästmiseks. Pildil kortermaja Tallinnas Mustamäel.

Kuidas siis päikeseergiast kasu saada?

Levinuimad viisid on päikesepaneelide kasutamine ja seda kahel viisil.

• Sooja vee saamiseks
• Elektrienergia saamiseks

Kaudsemal kujul kasutatakse päikeseenergiat ka maakütte- ja õhkusoojuspumpade puhul. Pinnasesse akumuleerunud soojus ja õhus oleva soojus pärineb ju päikeselt.

Soe vesi päikese abil

Vee soojendamine päikesepaneelide abil on Eestis vaikselt aga kindlalt järjest rohkem kasutamist leidmas.  Sellist lahendust saab kasutada nii sooja tarbevee tootmiseks kui ka küttesüsteemi toetava lahendusena. Suvisel päikesepaistelisel ajal suudab selline lahendus pea täielikult katta vajaliku tarbevee soojendamise. Kogu süsteem annab reaalset kasu umbes 6  kuni 8 kuud aastas.

Eestis on levinumad peamiselt 2 tüüpi päikesepaneele:

• Tasapinnalised päikesekollektrid
• Vaakumtorudega päikesekollektorid

Eelistada tasuks vaakumtorudega päikesekollektoreid, sest need suudavad päikesekiirgust paremini kätte saada. Need on umbes 30% võimsamad kui tasapinnalised kollektorid. Tõsi, umbes sama suurusjärk ehk 30 % on vaakumtorudega lahendus ka kallim. Lisaks on vaakumtorudega päikesekollektorite puhul võimalik päikeseenergiast osaliselt kasu saada ka hajuspilvede korral ning süsteem toimib ka kuni 30 miinuskraadi juures.

Selline päikeseenergial põhinev soojaveesüsteem koosneb:

• Päikesekollektor
  Mitu m2 peaks päikesekollektorit olema sõltub kokkuvõttes konkreetsest lahendusest ja soovidest. Näiteks 150 m2 maja puhul, mis lisaks tarbevee soojendamisele ka maja küttesüsteemi tarbeks vett aitaks soojendada, võiks päikesekollektori pind olla umbes 20 m2.
• Veeboiler
• Paisupaak
• Pump
• Kontrollerid ja juhtimisautomaatika

Igal juhul on kasulik integreerida päikeseenergial toimiv sooja vee süsteem ka küttesüsteemiga nn. lisakütte lahendusena.  Nii muutub süsteem veelgi efektiivsemaks ja süsteemi tasuvusaeg väheneb. Ideaalsetes oludes, kus päikesekiired langevad risti kollektori tasapinnaga, ulatub süsteemi kasutegur lausa 90%-ni.

Eramajale sobiliku vee soojendamiseks vajaliku päikesekollektori süsteemi tarvikute ja väljaehitamise hinnad algavad umbes 50 000 kroonist.

Päikese abil elektrienergia tootmine

Elektrienergia tootmiseks on täna kasutusel peamiselt kahte tüüpi päikesepaneele:

• Polükristallilised päikesepaneelid, kasutegur umbes 17%
• Monokristallilised päikesepaneelid, kasutegur umbes 20%, kuid kallimad

Kuigi järjest enam on kuulda, et päikesepaneelide ehitamisel tehakse edusamme ja suudetakse kasutegurit tõsta, on selline arendustöö väga pikaajaline. Täna turul saadaolevad lahendused on kallid ja seetõttu on majanduslikus mõttes Eestis selliste lahenduste kasutamine küsitava väärtusega. Näiteks 1kWp võimusega polükristalliliste päikesepaneelide puhul, mis toodab umbes 1300 kWh energiat, kujuneb süsteemi maksumuseks umbes 150 000 kr.

Kui jätta kõrvale keskkonnasäästlik mõtteviis, siis majanduslikult ei ole täna Eestis selline elektrienergia tootmine mõistlik. Päikesepaneelide tarnijad hindavad päikesepaneelide tasuvusajaks umbes 20-30 aastat. See võib ka tõsti olla, kuid selle 20-30 aasta jooksul areneb tehnoloogia oluliselt edasi ning tõenäoliselt tuleks suurem osa investeeringust kortnasse kirjutada.

Mina isiklikult oleksin valmis investeerima elektrienergiat tootvasse päikesepaneeli siis kui süsteemi tasuvusaeg kujuneks umbes 10 aasta peale.

Seoses jätkuva ja süveneva energiakriisiga usun, et see aeg, kus päikesepaneelide kasutegurid oluliliselt suurenenevad, hakkab lähema 10 aasta jooksul kätte jõudma. See omakorda tooks kaasa suurema nõudluse ning viiks tootmiskulud alla ning teeks päikesenergia kättesaadavaks mõistlikuma hinnaga.

Kas Sina plaanid oma majas päikeseenergiat kasutada?

Kui hästi soojustatud majad enamasti taluvad temperatuuri kõikumisi hästi ja ei kuumene kiiresti ülesse, siis nüüd, kus soojad ilmad juba pikemat aega, hakkavad ka enamik maju soojust akumuleerima.

Kas kätte on jõudnud aeg konditsioneeri kasutamiseks?

Statsionaarne konditsioneer

Konditsioneeri kasutamise vajadus oma kodudes on, minu arvates, kasvanud kahel põhjusel:

• Järjest enam on suviti temperatuur üle 25 kraadi ja seda pikemat aega. Kas ülemaailne soojenemine?
• Järjest rohkem on ka eramajadel aknapinda, mis suvise päiksega ruumide temperatuuri kiiresti tõstab.

Tõsi, on olemas ja kasutuses kõikvõimalikke kardinate ja varjude lahendusi ning spetsiaalseid aknaklaase, mis ülekuumenemist vähendavad, kuid sellegi poolest kipub ruumides temperatuur tõusma liiga kõrgele.

Statsionaarse konditsioneeri kasutamise üheks peamiseks probleemiks on selle kallidus. Kõige enamlevinud konditsioneerid on seina või lakke kinnitatavad. Nimelt ruumide jahutamisel on vajalik igasse ruumi oma konditsioneeri. Ei õnnestu näiteks nii, et paned ühe konditsioneeri ja kõik toad on hea temperatuuriga.

Näiteks õhk-soojuspump (mis on tegelikult talvevarustusega konditsioneer), paneb kütmisel sooja õhu hästi liikuma ja viib sooja ka näiteks II korrusele, kuna soe õhk tõuseb ülesse. Konditsioneeri kasutamisel aga sellist hüve ei kaasne, ruumi temperatuuri saab muuta ainult selles ruumis, kus konditsioneer asub.

Seetõttu, võib majas väga lihtsalt vaja minna vähemalt 4-5 konditsioneeri (hind koos paigaldusega u. 80 000 - 100 000 kr), et kogu maja temperatuuri kontrolli all hoida. Kui nüüd seda suurt investeeringut maja konditsioneeridele vaadata kasutamise mõttes, reaalne kasutamisvajadus on sageli ainult 2-5 nädalat aastas, siis sellise suure investeeringu tegemine on küsitav. Kas kannatada palavust või teha kallis investeering?

Õhk-soojuspumpa saab kasutada suvisel perioodil väga edukalt konditsioneerina ja seetõttu kellel õhk-soojuspump olemas saavad oma maja jahutamise muret sellega leevendada ning investeeringuna kindlasti tasuv.

Üheks võimaluseks on kasutada mobiilseid konditsioneere, mida siis vastavalt vajadusele tõsta ühest ruumist teise.  Mobiilse lahenduse miinusteks on aga kondentsveeanuma tühjendamise ja sooja õhu välja juhtimise vajadus. Plussiks aga kindlasti hind.

Kas Sina kasutad oma majas konditsioneeri või plaanid seda oma ehitatavasse majja?

See annab hiljem võimaluse kasutada erinevaid kütteliike. Enamasti tähendab see seda, et see võimaldab lihtsamini üle minna soodsamale kütteviisile. Uuele kütteliigile üleminekul tuleb enamasti välja vahetada keskküttekatel või olemasolevat katelt täiustada, kuid majasisest küttesüsteemi ei pea muutma.

Tule osale e-kursusel: Küttesüsteemi valik >>

NB! Veel ainult täna on võimalik kursusel osaleda soodushinnaga.

Avatud uus e-kursus: Küttesüsteemi valik

Täna on Eestimaal tõeliselt soe ja suvine ilm. Ja selle sooja ja kauni päeva puhul on tore avada uus e-kursus: Küttesüsteemi valik.

Kursus räägib sellest, kuidas ka talvel maja soe hoida ja millised on peamised võimalused eramaja kütmisel?

Kursusel saad teada, millised on iga küttesüsteemi plussid ja miinused? Millised küttesüsteemid sobivad suurematele ja millised väiksematele eramajadele ning palju muud.

Kursus on jõukohane igale majaehitajale ja ei nõua erialaseid ehitusteadmisi.

Vaata siit täpsemalt kursuse kohta >>

Esimestel päevadel on kursuse võimalik osaleda soodushinnaga! Tule osale uuel e-kursusel!

Energiasääst algab valikutest

Üheks selliseks teemaks on kindlasti maja energiavajadus.

Ühes oma varasemas kirjutises avaldasin arvamust, et ühest küljest on maja küttesüsteemi valimine muutumas järjest rohkem energiasäästliku maja valimiseks. Ja põhjus väga lihtne - mida energiasäästlikum on maja, seda väiksemad on kulutused küttele maja kasutusperioodil.

Teisest küljest kulutatakse aga energiasäästliku maja ehitamiseks rohkem soojustusmaterjale ning nende tootmiseks on kulutatud rohkem energiat ja saastatud ümbritsevat keskkonda. Sellega saadav maja energiasääst on keskkonda tervikuna vaadates küsitav.

Kumb mõtteviis on õigem?

Kas kasutada oma maja ehitamisel rohkem keskkonnasäästlikke materjale nagu näiteks puitu või võtta eesmärgiks võimalikult energiasäästlik maja, kus kasutatatud energiamahukamalt toodetud materjale? Mõlemal juhul on ju sama eesmärk -  võimalikult vähe ümbritsevat keskkonda saastada ja energiat kulutada.  Esimesel juhul keskendutakse sellel juba materjali valikust alates ja teisel juhul maja pika kasutusea jooksul.

Mõlemal mõtteviisil on õigus ja tegelikult saab kasutada edukalt neid mõlemat ka iga maja ehitamisel. Valides võimalikult energisäästlikult toodetud materjalid, kuid samal ajal jälgides ka maja pikeealist energiasäästu.

Maja eluiga on umbes 50-100 aastat ja selle ajaga annab energiasäästlik maja suurt kokkuhoidu. Tõsi, selle aja jooksul tuleb teha ka kindlasti 2-3 suuremat kapremonti ja need just aitavadki pikaajalist energiasäästu tagada.

Vali energiasäästlikud materjalid. Vali energiasäästlik maja. 

Uus e-kursus „Küttesüsteemi valik” alustab 29. juunil 2010.a.

See uus e-kursus on mõeldud kõigile, kes tahavad enda jaoks selgeks mõelda, millised on erinevate küttesüsteemida plussid ja miinused ning teha õige valiku.