,

Ehitustööde vigade parandus

Kui mõni ehitustööde eksimus või viga on tehtud siis järgneb otsus, mida sellega edasi teha. Mida ehituse alguse poole, seda lihtsam on üldjuhul avastatud vigu parandada või teha näiteks muudatusi, mis vea kokkuvõttes kaotavad. Hoopis teine lugu on ehitustööde lõpufaasis, kus parandamine mõjutab juba tehtud töid või niigi pingelist ajagraafikut.

Seetõttu tuleks objekti lõpufaasis eriti keskendunult ja süsteemselt tehtud töid kontrollida ning teha seda suhteliselt väikeste ajaintervallide tagant. Ideaalis peaks veenduma enne iga töölõigu alustamist, kas töölõik on projektis piisavalt täpselt kirjeldatud ja joonistega kaetud, et eksimusi ei tekiks.

Paraku aga ka kõige hoolsamal tegijal juhtub eksimusi ning reeglina ühel hetkel leiab iga tellija või ehitaja ennast olukorras, kus tuleb teha otsus, kuidas tekkinud probleem lahendada?

Esimesena tuleks selgitada välja, mille tõttu on eksimus juhtunud? Kas selle põhjuseks on valede jooniste kasutamine, eksimus ehitusjooniste lugemisel või valed töövõtted ja tehnoloogia mittetundmine?
Eksimuse põhjuse väljaselgitamine on oluline ka seetõttu, et samal põhjusel järgmiseid töölõike valesti ei tehtaks ning teaks edaspidi sellega arvestada.

Enamasti selgub vea põhjus kiiresti ning vastavalt sellele, kelle süül on antud probleem tekkinud, kaasneb temale ka vigade parandamise kohustus.

Kuigi sageli arvatakse, et sellistes olukordades on süüdi alati ehitaja, ei pruugi see nii olla. Näiteks üks levinud viga on tellija poolt see, et kui soovitakse projektis muudatus, siis kantakse see projektis osadele joonistele aga mitte alati kõikidele. See tähendab praktikas näiteks seda, et üldehituse joonistel (plaanidel) on ruumiplaanide viimase hetke muudatused sisse viidud, siis eritööde projektides (vesi, kanal, küte, ventilatsioon, elekter ja nõrkvool) see ei kajastu ning nii võib juhtuda, et tehakse valesse kohta läbiviikude augud või kütteradiaatori ühenduskohad saavad valesse kohta. Sellises olukorras, kus kavandatud muudatused võivad mõjutada teisi tööprojekte – ja joonised, tuleks kas need muudatused lasta ka eritööde joonistele sisse viia või vähemalt eraldi see läbi rääkida selle töölõigu ehitajaga, et ehitaja teaks sellega arvestada.

Kui on selge, miks eksimus on juhtunud, siis järgmiseks tuleb otsustada lahendusvariant, kuidas antud probleemi või viga oleks kõige otstarbekam parandada. Otsus parandustööde täpsema lahenduse osas tehakse tavaliselt tellija ja ehitaja koostöös ning tavaliselt pakub ehitaja omapoolse lahendusvariandi, mida tellija siis kinnitab, kui see talle sobib.

Lahendusvariante on sisuliselt kaks:

1. Ümbertegemine
Kõige levinum variant, mis tähendab valesti tehtud töölõigu tervikuna või osalist lammutamist ning siis töö ümbertegemist kasutades õiget kvaliteetset lahendust või materjali.
Siia alla lähevad ka kõik avastatud ehitustööde kvaliteediprobleemid, mis kindlasti vajaksid parandamist. Mida hilisemas faasis on ümbertegemine vajalik seda enam tuleb jälgida ka seda, et parandustööde käigus ei saaks kahjustatud korrektselt tehtud pinnad või kommunikatsioonid ning vajadusel tuleks need enne tööde tegemist katta kinni.

Riskid: Tehtud tööde lammutamine toob kaasa täiendava materjali- ja ajakulu. Täiendavalt suurendab riske see, kui materjalil on pikad tellimis- ja ooteajad ning see takistab ehitustööde jätkamist.

2. Ümbertegemisest loobumine
Ennekõike on mõeldud siin selliseid olukordasid, kus näiteks on eksitud mõõtudega, näiteks aknaava on tehtud veidi valesse kohta või tehtud vale mõõduga aknaava või mõni sisesein on maha märgitud veidi valesti, näiteks 10 cm soovitud asukohast kaugemal. Probleem on selles, et selliseid eksimusi avastatakse teinekord alles tööde lõpufaasis ning ümbertegemine tähendaks siis juba väga palju lisatööd.
Sellises olukorras sageli tellija jätab asjad nii nagu on ning ümbertegemist ei tehta. Küll aga küsitakse ehitajalt natuke kompensatsiooni valesti tehtud töö osas, näiteks tasaarvelduse või siis täiendavate lisatööde tegemise vormis ning lisaks nõuda kulude katmist, mis on seotud projekti dokumentatsioonis valesti tehtud koha sissekandmisega joonistele.

Riskid: Enne iga ümbertegemisest loobumine tuleks siiski otsus põhjalikult läbi mõelda, kuna üldjuhul on iga lõik projektis läbimõeldud ja väiksemgi muudatus võib üldpilti rikkuda. Näiteks võib ruumiplaani muutmisel olla hiljem raskusi mööbli paigutamisega. Hinnata tuleks kõiki parandustöödest loobumisega kaasnevaid riske ning tee otsus sellest lähtuvalt.

Kokkuvõttes on alati kõige odavam reageerida kõigile ehitustööde puudustele kohe, kui see avastatakse. Selleks aga, et puudusi kohe avastada, tee süsteemset ehitustööde järelevalvet ja nii vähendad ehitustööde parandus- ja ümbertegemiste arvu!

, ,

Kuidas muutub ehitamine "kunstiks"?

Ehitustööde järelevalvet on võimalik kvaliteetselt teha ainult siis kui on kasutada kvaliteetne projekt. Hetkest, kuid projektdokumentatsioonis puudub mõne keerukama sõlme lahenduskäik, muutub ehitamine “kunstiks“, mille autorid kasutavad oma varasemaid ehituskogemusi.

Kui projektina kasutatakse üldist eelprojekti või pole põhiprojektis lahendatud keerulisemaid sõlmi, alustab ehitaja “nii oleme varem teinud” lahenduste tegemist, mis aga konkreetse maja puhul ei pruugi sugugi sobida.

Ehitaja on ju mõneti sundseisus. Tema on võtnud kohustuse teatud kulude ja ajaga tööd ära teha. Ta võib tellijalt küsida konkreetsete sõlmede kohta lisainfot või täpsemaid jooniseid, kuid paljudel juhtudel tellija sellises olukorras projekteerimisele lisakulutusi teha ei taha. Samuti tähendaks täiendava projekti joonise tellimine ka lisa ajakulu, mis plaanitud tööde tempot rikuks.

Sellises olukorras tellija, kas lepibki ehitaja “nii oleme varem teinud” lahendustega või kui on tellija poolt kaasatud omanikujärelevalve, siis suunab probleemi temale.

Omanikujärelevalve seejärel, kas kiidab ehitaja poolt pakutud lahendused heaks või lükkab need koos põhjendustega tagasi. Tavaliselt ei ole aga ka omanikujärelevalvel projekteerimise pädevust ning ka omanikujärelevalve teeb otsused sisuliselt oma senisele tööpraktikale ja kogemustele tuginedes ning erialastele teadmistele.

Omanikujärelevalve puhul on ehitajaga võrreldes siiski üks kindel eelis. Nimelt on omanikujärelevalve sõltumatu ning seetõttu vaatab tervikut ja kvaliteeti teise pilguga, kui seda teeb ehitaja, kes peab jälgima ka oma kulusid ning seetõttu pakub ehitaja sageli välja ennekõike odavamad ja mugavamad lahendused. Ei taha liiga teha kõigile ehitajatele, loomulikult on ka selliseid ehitajaid, kelle jaoks on väga tähtis lõppkvaliteet ning seetõttu tuuakse välja kohe kvaliteetsed lahendused.

Omanikujärelevalvel on seaduse järgselt lai ülesannete nimekiri, mida tuleb jälgida ning kontrollida. Näiteks kuulub omanikujärelevalve ülesannete hulka ka maja projektdokumentatsiooni võrdlemine ehitusloa saanud projektiga. Mahuka projekti puhul on keeruline võimalikud muudatused ülesse leida. Või näiteks tuleb hinnata seda, kas projektdokumentatsioon on ehitamiseks piisav. Omanikujärelevalve võib ju välja tuua, et pole piisav, kui aga tellija ei plaani täiendavalt projekteerimisse kulutada siis tuleb ehitada ikkagi ebapiisava projektiga.

Tellijal jääb üle seejärel loota, et see “kunst”, mis valmib ehitaja või ehitaja ja omanikujärelevalve koostöös on kvaliteetne ning pikaealine.

, ,

Eramaja omanikujärelevalvet lubatud teha nii MRT registreeringut omaval isikul kui ka omanikul endal

ehitusseadustikNB! Vaata allpool olulist täiendust!

1.juulist 2015 kehtima hakanud uus ehitusseadustik tegi mõningaid muudatusi ka oma eramaja ehitamist korraldava omaniku kohustesse ja vaatame nendest paari olulisemat, mis puudutavad omanikujärelevalvet.

Ehitusseadustik leitav siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv

Omanikujärelevalvet teostajalt on nõutav vastav pädevus

Kui varasemalt oli lubatud omanikujärelevalve teostamine eramaja puhul ka omaniku enda poolt siis nüüd see enam nii pole. Seadus nõuab endiselt omanikult omanikujärelevalve tagamist, kuid omanikujärelevalvet võib ehitusloakohustusliku ehitise (mille hulka kuulub ka eramaja, kui selle ehitusalune pind on suurem kui 60 m2 ja kõrgem kui 5 m) puhul teha ainult vastavatele kvalifikatsiooninõuetele vastav isik. Vastav pädevus on Majandustegevuse registri andmetel selle artikli kirjutamise ajal 2634 juriidilisel isikul ja FIE-l.

Vastava päringu omanikujärelevalve registreeringut omavate isikute osas saab teha siit: https://mtr.mkm.ee/juriidiline_isik, valides Tegevusala otsinguväljalt valikusse “Omanikujärelevalve”.

MTR

Lisaks on kehtestatud eraldi määrus, mis reguleerib omanikujärelevalve tegemise korda https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015027, milles on laiendatud ülesannete ja tegevuste hulka, millega omanikujärelevalve peab tegelema.

Näiteks sätestab antud määrus, et omanik peab omanikujärelevalve tegijale kättesaadavaks tegema või edastama vähemalt järgmised dokumendid:
– ehitusluba;
– ehitamise aluseks olev ehitusprojekt;
– ehitaja ja omaniku vaheline leping;
– ehitusuuringu tulemus selle olemasolul;
– ehitusprojekti ekspertiisi aruanne selle olemasolul;
– ehitusprojekti kooskõlastused, arvamused ja märkused.

Igal omanikul / tellijal tasuks need dokumendid korra läbi lugeda, et saada täpsemalt aimu, kuidas seadusandja omaniku ja järelevalve rolli näeb. Näiteks peab omanik koostöös omanikujärelevalvega koostama kvaliteedi tagamise plaani. Samuti peab näiteks omanikujärelevalve läbi vaatama ehitusprojekti ning hindama, kas selle alusel on võimalik ehitada. See viimane küll projekteerimise valdkonda käiv ülesanne, kuid loodetavasti saadakse hakkama.

Üldine suund on see, et ka eramaja ehitamisel tuleb omanikul paratamatult panustada senisest rohkem projekteerimisse ning omanikujärelevalvesse. Ainult läbi korraliku projekti on võimalik ka korrektselt omanikujärelevalvet teostada ja kvaliteetset lõpptulemust saavutada.

Suund on õige, sest seni eramuehituses minimaalse projektdokumentatsiooniga ja sisuliselt ilma järelevalveta ehitamine on jätnud majadesse hulga kvaliteediprobleeme, mille tagantjärgi peavad majaomanikud hiljem parandama.  Seadusandja poolne detailsem nõuete reguleerimine toob endaga kaasa aga ka mõnevõrra rohkem bürokraatiat, mis loodetavasti jääb eramajade puhul siiski mõistlikule tasemele ning ka ehitamisega seotud lisakulud ei kasva üleliia suureks.

NB! Oluline täiendus

Hea majaehitaja.ee blogi lugeja saatis peale antud artikli avaldamist väga olulise täpsustava info. Nimelt on antud teemat uurinud ka õiguskantsler ning tulemuseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastanud, et eramaja puhul (vaatamata sellele, et tegemist on ehitusloakohustusega ehitusega) võib teostada omanikujärelevalvet omanik ise, kui ta hindab ise oma pädevust sobilikuks.

Allikas: http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_seisukoht_vastuolu_mittetuvastamise_kohta_omanikujarelevalve_kohustusest.pdf

Seadusandjal on veel arenguruumi, et koostada sellised seadused, mis oleks üheselt arusaadavad.

, ,

Ehitusmaterjali kokkuhoid ei tohi käia tehnoloogia arvelt

fassaadEhitusobjektidel omanikujärelevalvet tehes hakkab silma, et üheks läbivaks probleemiks paljudel ehitusobjektidel on ehitaja püüd ehitusmaterjali kokku hoida. Ega materjali kokkuhoius ei ole ju iseenesest midagi halba. Probleem seisneb selles, kui materjali kokkuhoiu saavutamiseks rikutakse materjali paigaldamise tehnoloogiat.

Kõige ilmekam näide on seotud soojustuse paigaldamisega. Näiteks, kui paigaldatakse mitmes kihis soojustusplaate, siis on oluline, et soojustusplaatide kihid oleksid vuukide kohas vähemalt 20-30 cm ülekattes. See aga tähendab mõningast materjali ülekulu ja jääke.

Praktikas minnakse ehitajate poolt seda teed, et üritatakse ilma jääkideta ehitada. See tähendab, et jäetakse tähelepanuta piisava ülekatte reegel või mis sageli veel hullem, paigaldatakse soojustus väikestest tükkidest nagu mosaiiki kokku. Arusaadavalt nendes kohtades ei ole konstruktsiooni soojapidavus sama, mis tervete ja suurema ülekattega konstruktsiooni puhul.

Lisaks üritab ehitaja aeg-ajalt sellist praaki tööd ka kiiresti peita. Näiteks pealmisesse soojustuskihti paneb terved plaadid, mis peidab alumises kihis valesti tehtud töö, mistõttu selliste ära peidetud vigade avastamine sageli keeruline.

Kui ehitajale öelda, et selline töö vaja ümber teha siis ütleb ehitaja sageli nii „ Jah, oleme teadlikud, et see koht pole päris õigesti tehtud, kuid me hoidsime materjali kokku“. Kui veel edasi uurida, siis selgub tegelik põhjus. Pole tehtud korralikku eelarvestamist, mis arvestaks ka mõningase materjalikaoga. Siis lõppkokkuvõttes on ehitusmehed platsil olukorra ees, kus töö tuleb ära teha, kuid „õigesti ehitades“ ei jätku materjali ning uut kogust ei minda tooma, sest see tähendaks lisakulusid.

Kokkuvõttes aga kulub parandustöödele ja uuesti tegemisele kauem aega ja lisakulusid, kui kohe korrektselt teha. Seega ei ole probleem mitte niivõrd selles, et ehitajad ei tea, kuidas peaks töid tehnoloogiliselt tegema, vaid selles, et aeg-ajalt mõnes varasemas faasis ei tehta korralikult ehitustööde eelarvet ja ei tellita piisavalt materjali. Lisaks on ehitajal kindlasti ka soov materjali arvelt kokku hoides veidi suuremat kasumit teenida.

Mida siis sellises olukorras teha? Ebareaalne on see, et pidevalt oleks järelvalve objektil ning hoiaks igal tööl silma peal. Suurendada pisteliste kontrollide arvu? Võimalik aga see suurendab järelevalve kulusid. Ideaalis võiks nõuda ehitajalt iga soojustuskihi eraldi paigaldamist ja selle ettenäitamist enne kui järgmist kihti tegema alustatakse aga see ei ole alati kõige parem variant, sest see hakkab mõnevõrra tööde tegemise tempot segama ning toob kaasa seisakuid, mille kokkuvõttes tellija peab kinni maksma. Võib paluda ehitajal tehtud tööst regulaarselt pilte teha ja veel muudki, kuid kokkuvõttes taandub korrektne töö usaldusväärsuse taha.

Kokkuvõtlikult võiks öelda, et ehitaja peaks panustama põhjalikumasse eelarvestamisse ja kui tekib probleeme, siis nendest tellijale teada andma, mitte neid peita püüdma. Tellija peaks panustama aega usaldusväärse ehitaja leidmisele ning kindlasti ka panustama järelevalvesse.

Usalda aga kontrolli!

, , ,

Valem kvaliteetse ehitustöö saavutamiseks

majaEhitus on protsess, mida on mõistlik loogilisteks lõikudeks jagada. Siinkohal lihtne valem, kuidas ehitusprotsessi kontrolli all hoida ja tagada tööde kvaliteet ning hea koostöö ehitajaga.

Valem:
Ehitustöö selgus + Enne tööetappi sisu ülerääkimine + Tööde kontrollimine + Täitedokumentatsioon = Kvaliteetne ehitustöö

Valemi selgitus:
Ehitustöö selgus  – telli projekt või väiksemate tööde korral koosta väga põhjalik tööde selgitus (soovitavalt koos skeemi või joonisega). Ehitustöö sisu peab olema tellijale ja ehitajale ühtemoodi ja üheselt arusaadav.

Enne tööetappi sisu ülerääkimine – räägi iga tööetapi alguses ehitajaga üle konkreetse tööetapi tööde käik ja detailid, mille käigus täpsustatakse veelkord tööde täpne teostus. Hea oleks kui sellise ülerääkimise juures viibiksid ka need töömehed, kes reaalselt töid tegema asuvad.

Tööde kontrollimine  – lepi ehitajaga iga tööetapi osas kokku, milliste tööde käigus või järel soovid kindlasti töid üle vaadata ning lepi kokku, kui palju ehitaja varem peab sind teavitama, et jõuaksid enne töö katmist need üle vaadata. Lepi varakult kokku milliste tööde osas peab ehitaja vormistama kaetud tööde aktid. Kontrollimiste käigus tee ohtrasti pilte.

Täitedokumentatsioon – iga tööetapi lõppemisel või kaetud tööde ülevaatuse järel palu ehitajalt selle tööga seotud täitedokumentatsiooni. Ole täitedokumentatsiooni küsimisel järjekindel kohe esimesest tööst alates.

Kõige sagedamini jäetakse tegemata enne tööetappi sisu ülerääkimine ja detailide täpsustamine. Tellija või ehitaja eeldavad, et teine osapool saab tööde sisust samamoodi aru ja seetõttu tundub neile, et pole tarvidust tööde osas üle rääkida ning seda ei tehta. Praktika on aga näidanud, et just detailides võib olla erinev arusaamine või ootused, mis tülid või tööde ümbertegemise vajaduse hiljem kaasa toovad.

Kvaliteet saavutatakse järjepideva tööga ja pideva suhtlemisega. Pane enda jaoks tööle hea rutiin, mis hoiaks kogu ehitusprotsessi masinavärgi tõrgeteta pidevalt töös!