, ,

Juurdepääs oma krundile

Kinnistu ostmine on kindlasti emotsionaalne tegevus. Krundi valikul paratamatult hakkad ennast ja oma pere uues keskkonnas ette kujutama ja  tunnetad, kas antud koht on sobilik.

Siiski ei tasu ära unustada ühte äärmiselt olulist tegurit – nimelt juurdepääsuteed krundile.

Milles siis täpsemalt jutt?

Asi on selles, et müügis on ka krunte, mis kõigist neljast küljest piirnevad teiste kruntidega ja pole juurdepääsuteed oma krundile.

Kuidas sellised krundid tekivad?

Kui maaomanik taotleb oma suurema krundi väiksemateks kruntideks jagamist siis tema huvi on teha seda selliselt, et võimalikult palju maad saaks reaalselt müüa kinnistuna. Seetõttu üritatakse kruntideni viivat teed teha minimaalseks või üldse teest loobuda. Tulemuseks ongi krundid, milleni viivad kas kitsad teed või osadel kruntidel pole juurdepääsu üldse.

Kuigi kohalikud omavalitsused peaks kruntide jagamisel juurdepääsuteedega arvestama, ei pruugi see reaalsuses alati nii olla ning nii tekivad juurdepääsuta krundid.

Mis siis sellises olukorras tehakse, kui pole krundile juurdepääsu?

Sellisel juhul tuleb hankida läbi teiste kruntide juurdepääsutee kasutamiseks servituut. Servituudi hankimine võib toimuda osapoolte kokkuleppel, kuid sageli ei jõua pooled kokkuleppele ning siis pannakse tee servituut paika kohtus.  Ja sellised protsessid võivad võtta palju aega ja närve.

Lisaks peab meeles pidama, et servituudi eest peab maksma tasu. Üldjuhul ei ole need summad väga suured, kuid lisakulu on see kindlasti. Sageli on sellistel juhtudel servituudiks eraldatud tee võimalikult kitsas ja piirneb aedadega ning näiteks lume lükkamine on sellisel teel keeruline.

Juurdepääsuta krundid on aga tavaliselt veidi odavamad, sest neid on maaomanikul raskem müüa. See on ka põhjus, miks selliseid krunte ostetakse.

Igal juhul tuleks enne krundi ostu selgeks teha, kas krundil on ametlik juurdepääsutee olemas ning juurdepääsu tagamisega ei kaasne lisakulusid. Või vähemalt tee enne krundi ostu selgeks, milliseks kujunevad tee servituudi kulud.

Tee enne krundi ostu alati eeltööd, nii teed oma elu lihtsamaks!

, ,

Hea krunt

Krundi valik on üks keerulisemaid ja raskemaid otsuseid oma maja ehitamise projektis. Sa valid ju oma elukohta ning üldjuhul jääd sinna pikaks ajaks elama ning ei taha eksida.

Hakkame kaugemalt peale.

Enne konkreetse krundi valikut on mõistlik teha enda jaoks selgeks sobilik piirkond – linnaosa, asula, küla või mingi muu veidi laiem ala. Sageli on inimestele lähedased need piirkonnad, kus lapsepõlves elatud või mõnes muus ajajärgus silma ja südamesse jäänud kohad. Ma usun, et igal inimesel on mõni selline koht, kus olles  ja kus kõndides ta tunneb ennast hästi ning enesekindlalt. Kus ta suudab nautida seda, mis seal on ning kuhu ta tahab alati tagasi tulla, sest seal on positiivne energia tema jaoks olemas. Ühesõnaga ta tunneb ennast seal piikonnas enamasti hästi ja koduselt.

Kui selline piirkond enda jaoks leitud siis on palju lihtsam leida enda jaoks sobilik ja hea krunt. Alles seejärel on mõistlik hakata uurima ja vaatama nn. klassikalisi krundi valikukriteeriume nagu näiteks  piirkonna infrastruktuur (juurdepääsuteed, kommunikatsioonide olemasolu, poed, koolid, lasteaiad jne.), kõrghaljastus, piirangud ehitamisel, kõrvalkruntide olukord jmt.

Hea krunt on tavaliselt ka millegi poolest unikaalne või annab selleks suhteliselt lihtsalt teha. Seetõttu on vaja iga krundi puhul vaadata natuke laiemalt ja leida visioon, mida konkreetsest krundist annab kokkuvõttes luua. Kuid see just teebki oma krundi valiku huvitavaks ning palju põnevamaks ülesandeks.

, ,

Kas enne krunt või maja projekt?

Millest peaks alustama oma kodu rajamist? Kas kõigepealt hankida krunt või alustada hoopis oma maja projekti koostamisega? Kuigi enamikel juhtudel võiks alustada krundi valikust, ei pruugi see alati õige järjekord olla. Miks? Sellest allpool lähemalt.

Kas krundi valik on prioriteet?

Kui paluksin ette kujutada, milline on sinu tulevane kodu, milline on sinu aed ja maja, kujutab  enamik  oma maja ette kõrghaljastusega loodulikult kaunis kohas. Näiteks mõnel metsalagendikul või kuskil järve kaldal või mõnes muus ilusas paigas.

Ehk teisiti öeldes mõtleb oma maja soovija esimesena krundile ja asukohale, kus ta elada sooviks. Krundile keskendudes unustatakse aga sageli see, et igale krundile ei pruugi saada ehitada just sellist maja, mida soovitakse. Näiteks võib selguda, et väljavalitud krundile tohib ehitada ainult kindlat stiili maja, näiteks maja fassaadis tohib kasutada ainult kindlat materjali kindlas mahus või soovitud maja ei mahu krundile ära.

Selliste murede ennetamiseks tuleb enne krundi ostu minimaalselt selgeks teha järgmine:

1.  Kas on krundile ehitamiseks piiranguid?
Kas on antud krundil piiranguid maja tüübile, fassaadimaterjalidele, katusekalde või näiteks piirdeaia osas, mis läheb vastuollu Sinu soovidega.

2. Milline on maja stiil?
Otsusta ära oma maja põhimõtteline stiil (näiteks moderne) ja kas selline maja sinna krundile sobib ja kas ta sobitub ümbritsevate majadega?

3.  Milline on maja suurus ja korruselisus?
Arvuta umbkaudne maja suurus ja otsusta ära, kas maja peaks olema I või näiteks II korruseline. Seejärel saab hinnata, kas maja krundile ikka ära mahub ning kas maja saaks sobituda ka ilmakaarte suhtes võimalikult hästi ning kas krundile ka mõnusa aianurga saaks rajada?

Kuidas saada infot?
Parim variant on see, kui on olemas krundi tehnilised tingimused, mis võib olla varem hangitud krundi omaniku poolt.  Tehnilised tingimused on olemas enamasti uusarenduste puhul ja sellevõrra on krundi kohta info hankimine lihtsam. Kuid suurem enamik müügis olevaid krunte vajavad uute tehniliste tingimuste võtmist kohalikust omavalitsusest. Seda aga krundi omanik enamasti teha ei soovi, sest see seotud kuludega. Tehniliste tingimustega kaasneb uue topo-geodeetilise alusplaani tellimise vajadus, sest alusplaan peaks olema tehniliste tingimuste väljastamisel mitte vanem kui 2 aastat.

Sellisel juhul hangi vähemalt piirkonna üld- või detailplaneering või vähemalt käi kohalikus omavalitsuses korra valdkonna vastutajaga rääkimas. Vajaliku info saamisega väheneb võimalus halbadeks üllatusteks ja õnnestub väljavalitud krundile ehitada just selline maja nagu just Sina seda soovid.

Kokkuvõttes on  krundi valikul on väga soovitav  teha  eelnevalt selgeks vähemalt oma maja suurus ja maja stiil ning koos krundi piirangutega võimalikud lahendused läbi mängida.

Veel parem kui olemas juba maja eskiisprojekt, sest siis kujutad krundi valikul oma tulevast maja veel paremini ette ning suudad krundi valimist oma soovidega veelgi täpsemini kooskõlla viia.

,

Kas põllukrunt või kõrghaljastusega krunt?

Krundi valikut ei saa ületähtsustada. Millist krunti valida, et ei peaks hiljem kahetsema? See on paljudel inimestel esimene ülesanne millega tuleb oma kodu rajamisel kokku puutuda.

Mina soovitan läheneda krundi valikule järgmiselt:

1.       Asukoht
Krundi asukoht taandub enamasti kaugusele töökoha, lasteaia või kooli, poe või muude oluliste asutuste suhtes. Kui krunt asub igapäevaeluks vajalikest punktidest kaugel või on sinna ühiskondliku transpordiga juurdepääsuks võimalused halvad siis kulub oma transpordi organiseerimisele arvestatav summa.  Võimalik, et soodsam krundi hind võib kujuneda ajapikku tänu transpordile kallimaks, kui logistiliselt parema asukohaga krundiga võrrelda.

2.       Piirkonna läbimõeldud infrastruktuuri või uue nimega taristu olemasolu
Krundi kasutamine sõltub kokkuvõttes sellest, kas seal on võimalik kasutada kõiki vajalikke kommunikatsioone: vesi, kanal, elekter, side, küte (gaas), sadevesi .  Kas piirkonnas on teostatud maaparandust (nt. kuivenduskraavid), kas on olemas kõvakattega teed ja hea juurdepääs krundile igal aastaajal? Ja mis väga oluline, kas kõigil trassidel ja teedel on konkreetne ja usaldusväärne haldaja, kes suudab jätkusuutlikult teenust pakkuda. Kas trassidele on väljastatud kasutusload?

3.       Kõrghaljastus või  lage põllukrunt
Valdav enamik valiks võrdväärse hinna puhul kõrghaljastusega krundi, mis on kindlasti arusaadav. Puude kasvamine võtab aastakümneid aega. Puud ilmestavad krunti ning pakuvad varju nii tuule kui päikese eest.  Põllukrundi suurimaks miinuseks ongi enamasti see, et on avatud tuultele. Küll aga on leidub aeg-ajalt põlluarendusi, mis piirnevad metsaga. Sellisel juhul võib leiduda nii mõnigi väga hea krunt, mis tänu lähedal asetsevale metsale ka tuulevarju saab.  Igal juhul tuleks põllukrunti kohapeal üle vaadata ja hinnata tegelikku olukorda. Ainult nimi põllukrunt ei tähenda veel seda, et sinna kodu rajada ei kõlbaks.

4.       Naabrid
Ühtpidi on ahvatlev elada privaatselt ja eraldatult. Eemal kõigist müraallikatest ja nautida oma kodus ümbritsevat loodust. Siiski kujuneb see just juurdepääsuteede ja kommunikatsioonide loomise ning korrashoiu tõttu keeruliseks ja kalliks. Seetõttu enamik peab leppima krundiga, millega piirnevad naaberkrundid. Krundi valikul on olemasolevad elanikud naaberkruntidel  kõige õigemad ütlema, millised on piirkonna plussid ja miinused ning alati tasuks mõne naabriga enne krundi ostu juttu puhuda.

Kui jälgida krundi valikul selle logilist aluskohta, trasside ja infrastruktuuri olemasolu, krundi kaitset tuulte eest ja naabrite arvamusi siis on palju lihtsam teha otsus, millist krunti valida. Head krundivalikut!

,

Miks on kruntidel piirangud?

Üks küsimus:
Mks paljudes piirkondades, kus krunte müüakse, on palkmajade ehitus keelatud. Kas see on tuleohutuse eesmärgil?

Vastus:
Detailplaneeringuga pannakse paika piirkonna hoonestamise nõuded ja piirangud. Detailplaneering omakorda kujuneb üldplaneeringutest.

Konkreetsete arendusprojektide puhul seatakse sageli ka arendajate ja kohaliku omavalitsuse arhitekti koostöös täiendavaid piiranguid, mille eesmärgiks on see, et ehitatavad majad oleksid piirkonna stiili arvestavad.
Kruntidele väljastatavate tehniliste tingimustena on sagedased näiteks kindlad fassaadinõuded, millisest materjalist ja millised mahus võib kasutada, katusekalded, aia materjali ja kõrguse nõuded.

Selliste nõuete eesmärgiks on hoida piirkonna areng raamides, mis oleks esteetiline ja looks või säilitaks eesmärgiks seatud piirkonna mainet ning koos sellega kinnisvara väärtust.