, ,

Perfektse viimistlustöö põhitõed

Probleemid viimistlustööde kvaliteediga hakkavad igaühele silma ja võivad rikkuda kogu ehitise väljanägemise nii seest kui väljast. Selleks, et saavutada viimistlustööde paremat kvaliteeti ja õppida õigeid töövõtteid tasub ennast koolitada.

Üheks selliseks koolituseks on Juunika Õppekeskuse poolt korraldatav koolitusprogramm “Ehitusviimistlejast meistriks!“   Kuna selliseid koolitusi, mis on sobilikud ka eraisikutele oma viimistlustööde tegemiseks on harva siis soovitan osaleda. Koolitused toimuvad 2013 aasta algusest.

Allpool koolituse tutvustus:

———————————————–

Koolitusinfo: Terje Saarniit, Juunika Õppekeskus

Lihtne viimistlustöö võib kujuneda tõsiseks peavaluks kui puudub vajalik oskusteave või piisav kompetents. Vürtsi võivad siinkohal lisada madala kvaliteediga soodsalt kätte saadud materjalid ning töövõtted, mis ei hiilga efektiivsusega.

Olete sattunud sellesse olukorda või on variant, et see võib juhtuda? Tagantjärgi tarkus aitab meid vaid niipalju, et teinekord ehk oskame varem ette tulnud vigu vältida. Kuid kas ikka oskame või lihtsalt läheme proovimise teed? Katsetamine võib olla põnev, kui on piiramatult aega ja raha – paraku ei kipu kumbagi tavaliselt ülearu olema. Mahavisatud aega me üles ei korja ning rahagi kipub olema tuulest viidud.

Kindel tee eduni on professionaalsete teadmiste kasutamine, praktilised oskused ning materjalid ja töövahendid, mida kasutatakse tehnoloogiliselt õigesti, vastavalt tootjapoolsetele soovitustele. Kvaliteedi tagamiseks vajaliku info leidmine võib aga rohkelt aega röövida. Seetõttu oleme koos oma ala spetsialistidega pannud kokku 4-päevase koolitusprogrammi just neile, kes soovivad viimistlustöödes oma teadmisi värskendada.

Koolitus „Ehitusviimistlejast meistriks!“ pakub endaga aktiivsele ehitajale ja hakkajale koduviimistlejale aruteludele avatud kuulamist, praktilisi harjutusi, toimivate töövõtete nippe ja trikke ning nõuandeid põhiliste vigade äratundmiseks ja vältimiseks.

Koolituse põhiteemad on igati argised ja vajalikud nii ettevõtjast väikeehitajale kui eraisikule:

  1. Krohvisüsteemide renoveerimine
  2. Fassaadide soojustamine ja viimistlemine õhekrohvi meetodil
  3. Sise- ja välistöödel kasutatavad pahtlid ja värvid
  4. Tapeetimine

Põhjalikke teadmisi ja efektiivseid töövõtteid just endale huvipakkuvatel teemadel on võimalik omandada alates jaanuarist nii Tallinnas, Tartus kui Pärnus.

Täpsem info:

“Ehitusviimistlejast meistriks!” – Tallinnas
“Ehitusviimistlejast meistriks!” – Tartus
“Ehitusviimistlejast meistriks!” – Pärnus

, ,

Remondi kodu vastavalt vajadusele

Keskmiselt umbes iga 7-10 aasta tagant tekib vajadus või soov oma kodu uuendada ja remontida. Mida peaks enne siseremondi tegemist teadma ja millele keskenduda?

Rahvasuus kasutatakse sageli mõistet „sanitaarremont“, mis enamasti tähendab seda, et tehakse minimaalsus mahus viimistlustöid. Värvitakse laed või seinad, vahetatakse tapeet, uuendatakse vannituba puhastades keraamiliste plaatide vuuke või neid uuesti vuukides jne.

Enamasti tähendab see seda, et piirdutakse töödega, mis aitavad kodul uuendada veidi välisilmet ja peita / parandada võimalikke pragusid või näiteks niiskuskahjustusi.

 Populaarseks saanud ja kasutusele võetud sõna „euroremont“ tähendas algselt peamiselt seda, et tubade probleemsemad lae- ja seinapinnad kaeti kipsplaatidega, kasutati tahveluksi, vahetati aknad, põrandakate jne. Lõpptulemusena tehti sisuliselt kogu siseviimistluse väljavahetamine täies mahus.

Nüüd kasutatakse pea iga kvaliteetsemalt tehtud remonttöö osas sõna euroremont. Tänasel päeval tähendab see rohkem seda, et seinad ja laed üritatakse sirgeks ajada ja tänapäevane ilme saavutada.

Lisaks kasutatakse ka mõistet „kapitaalremont“, mis enamasti tähendab maksimaalset uuendamist alates küttesüsteemidest, sanitaartehnikast, akendest, ustest, põrandakatetest jne. Kui varem teostati kapitaalremont umbes iga 15-20 aasta tagant siis järjest kvaliteetsemate materjalide ja tehnika tõttu võib kapitaalremondi vajadus tekkida ka mõnevõrra hiljem.

Olenemata sellest, millises mahus remonti teha peaks lähtuma reaalsest vajadusest ja mitte üle investeerima. Pole ju mõtet iga prao puhul kohe sein kipslaadiga katta, sest on mitmeid teisigi lahendusi, mis pragude probleemi peita aitab.

Pigem on oluline mõelda, millist eesmärki remont saavutada aitaks? Kas on mõistlik uuendada küttesüsteemi, näiteks radiaatorid uuemate kaasaegsemate vastu vahetades või hoopis uuendada elektrijuhtmeid või lisada valvesignalisatsioon, et tagada kodu pikaajaline turvalisus? Millist emotsionaalset või praktilist väärtust remont kokkuvõttes pererahvale annab?

Kui põhieesmärk teada siis on palju lihtsam kirja panna need tööd, mis konkreetse remondiga on vajalik teostada. 

Umbkaudsed remonttööde hinnad:

Jämedalt võib arvestada, et minimaalse siseremondi saab tehtud alates 130-150 eurot /m2 kohta, millest umbes pool kuluks töörahaks ja teine pool materjalidele.

 Põhjalikuma remonttöö hinnad algavad alates 300 eurost/m2 kohta ja sealt ülespoole olenevalt kasutatavatest viimistlusmaterjalidest ja lahendustest.

Mina isiklikult ei näe mõtet siseviimistlusse üle investeerida, sest kodu väärtus sellega üldjuhul ei kasva ning elukvaliteet enamasti ka mitte. Kui kodu on puhas, piisava ventilatsiooniga, korras torustike ja tehnosüsteemidega on sellises kodus hea elada.

Investeeri kodu remonti mõistlikult!

 

, ,

Juurdepääs oma krundile

Kinnistu ostmine on kindlasti emotsionaalne tegevus. Krundi valikul paratamatult hakkad ennast ja oma pere uues keskkonnas ette kujutama ja  tunnetad, kas antud koht on sobilik.

Siiski ei tasu ära unustada ühte äärmiselt olulist tegurit – nimelt juurdepääsuteed krundile.

Milles siis täpsemalt jutt?

Asi on selles, et müügis on ka krunte, mis kõigist neljast küljest piirnevad teiste kruntidega ja pole juurdepääsuteed oma krundile.

Kuidas sellised krundid tekivad?

Kui maaomanik taotleb oma suurema krundi väiksemateks kruntideks jagamist siis tema huvi on teha seda selliselt, et võimalikult palju maad saaks reaalselt müüa kinnistuna. Seetõttu üritatakse kruntideni viivat teed teha minimaalseks või üldse teest loobuda. Tulemuseks ongi krundid, milleni viivad kas kitsad teed või osadel kruntidel pole juurdepääsu üldse.

Kuigi kohalikud omavalitsused peaks kruntide jagamisel juurdepääsuteedega arvestama, ei pruugi see reaalsuses alati nii olla ning nii tekivad juurdepääsuta krundid.

Mis siis sellises olukorras tehakse, kui pole krundile juurdepääsu?

Sellisel juhul tuleb hankida läbi teiste kruntide juurdepääsutee kasutamiseks servituut. Servituudi hankimine võib toimuda osapoolte kokkuleppel, kuid sageli ei jõua pooled kokkuleppele ning siis pannakse tee servituut paika kohtus.  Ja sellised protsessid võivad võtta palju aega ja närve.

Lisaks peab meeles pidama, et servituudi eest peab maksma tasu. Üldjuhul ei ole need summad väga suured, kuid lisakulu on see kindlasti. Sageli on sellistel juhtudel servituudiks eraldatud tee võimalikult kitsas ja piirneb aedadega ning näiteks lume lükkamine on sellisel teel keeruline.

Juurdepääsuta krundid on aga tavaliselt veidi odavamad, sest neid on maaomanikul raskem müüa. See on ka põhjus, miks selliseid krunte ostetakse.

Igal juhul tuleks enne krundi ostu selgeks teha, kas krundil on ametlik juurdepääsutee olemas ning juurdepääsu tagamisega ei kaasne lisakulusid. Või vähemalt tee enne krundi ostu selgeks, milliseks kujunevad tee servituudi kulud.

Tee enne krundi ostu alati eeltööd, nii teed oma elu lihtsamaks!

, ,

Hea krunt

Krundi valik on üks keerulisemaid ja raskemaid otsuseid oma maja ehitamise projektis. Sa valid ju oma elukohta ning üldjuhul jääd sinna pikaks ajaks elama ning ei taha eksida.

Hakkame kaugemalt peale.

Enne konkreetse krundi valikut on mõistlik teha enda jaoks selgeks sobilik piirkond – linnaosa, asula, küla või mingi muu veidi laiem ala. Sageli on inimestele lähedased need piirkonnad, kus lapsepõlves elatud või mõnes muus ajajärgus silma ja südamesse jäänud kohad. Ma usun, et igal inimesel on mõni selline koht, kus olles  ja kus kõndides ta tunneb ennast hästi ning enesekindlalt. Kus ta suudab nautida seda, mis seal on ning kuhu ta tahab alati tagasi tulla, sest seal on positiivne energia tema jaoks olemas. Ühesõnaga ta tunneb ennast seal piikonnas enamasti hästi ja koduselt.

Kui selline piirkond enda jaoks leitud siis on palju lihtsam leida enda jaoks sobilik ja hea krunt. Alles seejärel on mõistlik hakata uurima ja vaatama nn. klassikalisi krundi valikukriteeriume nagu näiteks  piirkonna infrastruktuur (juurdepääsuteed, kommunikatsioonide olemasolu, poed, koolid, lasteaiad jne.), kõrghaljastus, piirangud ehitamisel, kõrvalkruntide olukord jmt.

Hea krunt on tavaliselt ka millegi poolest unikaalne või annab selleks suhteliselt lihtsalt teha. Seetõttu on vaja iga krundi puhul vaadata natuke laiemalt ja leida visioon, mida konkreetsest krundist annab kokkuvõttes luua. Kuid see just teebki oma krundi valiku huvitavaks ning palju põnevamaks ülesandeks.

,

Kinnisvara on pensionisammas

Elame keerulisel ja põneval ajal. Pole selgust tuleviku suhtes. Olemasoleva pensionisüsteemi jätkusuutlikus on pikemas perspektiivis suure küsimärgi all? Aktsia- ja rahaturud on rahutud ning stabiilsust pole näha. Riigid ja inimesed elavad üle oma võimete. Ja aina keerulisemaks kipub elu minema.

Minu isiklik arvamus on, et kõigil inimestel tuleb teadvustada ja harjuda mõttega, et investeeringud oma tulevikku tuleb igal ühel endal teha ja mis veel olulisem nende investeeringute eest tuleb võtta vastutus. Mida ma selle all mõtlen? Annan alljärgnevalt lihtsustatud ülevaate.

Täna Eestis ja ka muljal kasutusel olevad pensionisüsteemid näevad ette, et kogutakse raha töövõimelisel perioodil pensionifondidesse ja alustatakse sealt väljamakseid siis kui inimene pensionikka jõuab. Põhimõtteliselt ei ole vahet, kas tegemist I, II või siis III sambaga – põhimõte on kõigil sama. Pensionifondid investeerivad kogutud raha edasi intressitoodetele, võlakirjadesse, aktsiaturgudele. Lõppeesmärk siis pikaajaliselt kasvatada investeeringut eesmärgiga ületada inflatsioon ja teenida kasu.

Kõlab esmapilgul hästi, kuid tegelikkuses võtab selline pensionifondide skeem ära inimestelt vastutuse oma vara säilimise ja kasvatamise eest. Kuidas? Väga lihtsalt. Fondide otsused teevad fondihaldurid, mitte raha investeeriv inimene ise.  Jah, võib öelda, et inimene saab fondi vahetada, kuid seal teiseski fondis teeb otsuse fondihaldur millesse investeerida, mitte inimene, kes sinna raha sisse paneb.

Ja praeguste reaalsete näidete põhjal on lõpptulemus see, et inimene, kes on 10 aastat raha fondi kogunud, on suures miinuses. Süsteemi masinavärk räägib neile inimestele, et jätkake kogumist ja turud paranevad ja küll tuleb ka tootlus. Andke andeks aga ei usu sellesse masinavärki, sest selles süsteemis puudub vastutus.

Pangad ja fondihaldurid tegelevad müügitööga pea juba igas poes ning fondidesse investeerimisest on tehtud kui reisi ostmine soojale maale. Näidatakse tõusvaid graafikuid, mis lineaarse kasvu korral pakuvad suurt tootlust ja müüakse kokkuvõttes unistust heast elust tulevikus.

Mis siis ette võtta?

Minu sõnum on see, et tulevikku silmas pidades tuleb investeerida ainult nii, et võtad selle eest ise vastutuse ja omad kontrolli oma investeeringu üle.

See tähendab suuremat tööd oma investeeringutega. Ma ei ütle, milline on parim investeering, sest see on igal inimesel erinev. Küll aga on oluline, et sa tead igal hetkel, mis sinu varaga toimub ja sa hoiad sellel silma peal. Ja sa tead, et pead seda ise tegema ja selle eest vastutuse võtma. Ehk iga inimene peab õppima ise investeerima.

Minu isiklik arvamus on see, et lisaks teistele rahapaigutamise kohtadele tasub investeerida kinnisvarasse. Ka kinnisvara puhul on tõusud ja mõõnad, kuid üldjuhul ei muutu kinnisvara väärtus nulliks nagu seda näiteks aktsiatega võib juhtuda.

Oma maja või korter annab kindluse tuleviku suhtes ja võiks olla üheks peamiseks pensionisambaks tulevikku vaadates.

Toon ühe võimaliku stsenaariumi: 

–          üks inimene elab üüripinnal ja investeerib pensionifondi, loodab selle tootlusele,

–          teine on investeerinud minimaalselt pensionifondi, kuid on ehitanud endale korraliku maja ja on ühel hetkel, peale laenu tasumist, kinnisvara omanik.

Pensionieas eelistaksin mina olla see teine inimene, kellel on oma maja, sest ma tean siis, et ka kõige mustema stsenaariumi korral saan maja müüa ning ikkagi ära elada, kasvõi siis üürikorterisse kolides. Aga mida peab tegema üüripinnal eluaeg elanud inimene, kui avastab, et pensionifondi kogutud raha on enamuses kadunud?

Võta vastutus ja investeeri kinnisvarasse. Mõtle kinnisvarast kui ühest olulisemast pensionisambast!