, ,

Kas suur või väike maja?

Suuremi, üle 300 m2 eramuid ehitatakse harvemini, kuna sellise maja küttekulud on vähestele taskukohased. Kui küsida, esimest maja plaanivate, inimeste käest oma maja suuruse kohta, saab tavaliselt vastuseks, et nad soovivad suurt maja. Maja, mille suurus oleks üle 170 m2 või isegi üle 250m2.

Miks inimesed tahavad suurt maja?
Palju ruumi, tähendab inimese jaoks kindlasti suuremat vabadust ja võimalust olla segamatult oma tegevuste juures. Esmapilgul tundub ju tõesti ahvatlev suur ja avar maja, suur elutuba 40-50 m2, kuhu kõik pereliikmed ja külalised lahedasti ära mahuvad. Kus igal lapsel on suur tuba, kus on töötuba ja miks mitte oma raamatukogu või mängutuba, kus suured garderoobid, vannitoad, saunad ja muud ruumid.

Vahest tuleb avara elamise soov just sellest, et senised elutingimused on kasinad ja kui juba maja ehitamiseks läheb siis peaks see olema maksimaalselt mugav ja suur.

Võib-olla on oma osa sellistes soovides ka ajakirjandusel. Kui võtta lahti mõni ajakiri siis tutvustatakse peamiselt suursuguseid ja pigem villade tüüpi majasid, mis on arhitektuurselt efektsed ning äärmiselt kaunid. Sellised majad on sageli parimate saadaolevate arhitektide parima töö tulemus. Paratamatult inimesi kütkestavad sellised majad ja nad soovivad elada sarnastes majades.

Paraku ununeb asjaolu, et selliste majade eelarve ületab mitmekordselt tavalise, kuid samuti korraliku kvaliteetse maja hinna.

Majaehitamine nõuab pikalt ettemõtlemist

Tagasi tulles suure ja väikse maja teema juurde, selgub järk-järgult enamikele majaehitajatele, et suure maja ehitamine on mõtlemapanevalt kallis ja enamikul juhtudel on suurel majal ka suuremad ülalpidamiskulud. Lisaks kulub pikemas perspektiivis ka rohkem raha parandustöödele. Kuid parandus- ja remonditöödele esialgu ei mõelda ja seetõttu seda enamasti oma plaanides ei arvestata. Lisaks kulub suure maja koristamisele ja puhtana hoidmisele ka märkimisväärselt aega ja energiat.

Kui vaadata maja funktsionaalsest küljest siis jah, kindlasti on suurem elutuba mugavam ja suurem köök on samuti mõistlik, kuid enamus teisi majas vajaminevaid ruume ei pea ju olema väga suured. Näiteks panipaigad ei pea olema suured, pigem on oluline, et oleks ruum hästi möbleeritud ja igale vajalikule asjale oma koht. Ma pean tunnistama, et alahindasin funktsionaalset eritellimusel mööblit, kuni hetkeni, kui minu enda majas sisekujundaja selle välja töötas ja mööbel paika sai. Nii kompaktset ja suhteliselt väikse ruumi iga cm ära kasutavat lahendust, ei oleks ma iseseisvalt suutnud kunagi välja mõelda.

Ei taha öelda, et iga maja peaks olema pisike, kuid mõtlematult suuri maju ei tasuks küll kellelgi ehitada ja sageli ei saa suuremad majad ka kunagi “päris valmis“. Ei ole halvemat varianti majaehituses, kui kõvasti üle võimaluste maja ehitamine. See seab ohtu kogu perekonna ja üllast ideest oma majani jõudmisel, saab paremal juhul lõputu majaehitamine ja halvemal juhul laenuorjus, mille käigus ka poolik maja tuleb võlgade katteks võileivahinnaga maha müüa.

,

Krundi valik

Mul on siiralt kahju Sindi paisu piirkonna majaomanikest. Valdavalt üleujutuse piirkonnas olevad majapidamised on uued ning korralikud majad. Inimesed on investeerinud oma aega ja raha ning ehitanud oma kenad kodud kenasti valmis.

Üleöö on aga see kinnisvara suuresti väärtusetu. Ühelt poolt sellise veekahju korral, kus pea kogu maja või osa sellest on vee all, nõuab see suure osa konstruktsioonide lahtivõtmist ja uuestitegemist. Niiskus kuivab välja aeglaselt ja mõjutab maja veel pikka aega. Majade kordategemiseks kuluvad summad on suured. Kui majadel on kindlustus siis osad kulud saab kindlustuse abil tagasi.

Suurem probleem on aga kindlasti see, et mitte miski ei anna garantiid, et järgmisel aastal uuesti üleujutust ei teki.

Loodan, et selles piirkonnas siiski võetakse edaspidi erinevaid meetmeid kasutusse (jõesängi süvendamine, vajadusel jää purustamine jne.), et selliseid olukorda enam ei tekiks.

Mida sellest loost õppida?
Ennekõike seda, et krundi valikul tuleb lähtuda talupojamõistusest. Küsitleda piirkonnas pikaajaliselt elanud inimesi, uurida piirkonna ajalugu ja mitte pimesi usalda piirkonna arendajat.

Looduse vastu inimene ei saa, kuid me saame loodust mõista ja sellega rohkem arvestada!

,

Tee oma kodu turvalisemaks

Turvalisust vajab iga inimene. Turvatunne saab alguse kodust. Just seetõttu tunnemegi äärmiselt ebamugavalt ennast siis kui meie kodus on vargad käinud, meie asjades sorinud ja neid ära viinud.

Mida annab teha oma kodu turvaliseks muutmiseks? Valvesüsteemid, turvalukud, piirdeaiad, naabrivalve – see kõik aitab turvalisusele kaasa.

Üks näide elust

Mõnda aega tagasi pidasin oma kodurajooni suhteliselt turvaliseks. Olin küll kuulnud mõningatest sissemurdmistest korteritesse ja ka mõnedesse teistest majadest kaugemal asuvatesse vanematesse eramutesse, kuid üldmulje oli turvaline.

Kuni ühel heal päeval selgus, et see pole kaugeltki nii.

Nimelt alustas selle talve algul piirkonnas tegutsemist üks varaste punt, mis sõna otseses mõttes ei kohkunud millegi ees. Kuidagi teistmoodi ei saa nimetada ühte majja sissemurdmist pühapäevasel pärastlõunal, vägagi käidavas tänavas ja majja, kus oli korralikult toimiv turvasüsteem.

Mis siis toimus? Toimus see, et vargad võtsid täiesti teadlikult riski. Peale maja rõduakna sisselöömist ja turvaalarmi töölehakkamist nad toimetasid majas umbes minuti ning haarasid selle ajaga kaasa kõik väärtuslikuma ning kadunud nad olidki.

Turvasüsteem toimis majas eeskujulikult, hakkas koheselt tööle, kuid sellegi poolest ei takistanud see vargust, sest nii lühikese ajaga ei jõuta enamasti ka turvafirmadest reageerida.

Ainuüksi selle näite pealt võib väita, et turvalisust ei taga ainult turvasüsteemid. Turvasüsteem on ainult üks vahend, mis teeb veidi ebamugavamaks vargused ja aitab halbade kavatsustega inimesi eemale peletada.

Turvalisemaks saab elukeskkonna muuta ennekõike erinevate ennetavate meetmete kasutamisega ja üheks kõige olulisemaks teguriks on kindlasti inimeste ja ennekõike naabritega koostöö. Kas seda peab alati naabrivalveks nimetama on iseküsimus, kuid inimfaktor on peamine, mis aitab turvalisust luua. Sageli kipub just inimeste ükskõiksus ümbritseva suhtes olema just see asjaolu, mis võimaldab varastel vägagi jultunult tegutseda.

Mis aga on need meetmed, mis aitavad vargaid eemale peletada?

Piirdeaed
Kui eramu ümber on korralik aed ja väravad on lukustatud siis on palju ebamugavam varastel tegutseda. Tõsi küll ega aed inimest ei peata, kuid üle aia ronimine tõstab varga jaoks riske ning meelsamini eelistab ta sellist maja, kus aeda ei ole.


Koer

Mehitatud valve koera näol on läbi aegade olnud üks kindlamaid turvalahendusi. Küll aga peaks koer saama liikuda kogu aia ulatuses, mitte olema kuskil eraldi aias ketis. Kindlasti tasuks aiale kinnitada silt(e) kirjadega „Siin valvan mina“ või „Kuri koer“. Ainuüksi juba selline silt mõjub hästi ning aitab kõrvalisi isikuid eemale peletada.

Turvasüsteem / videovalve
Kui maja küljes on vilgub valveseadme tuluke ning lisaks on ka mõni valvekaamera siis kaob enamikel varastel selle maja külastamise soov ära. Korralik videovalve, mis suudab kvaliteetset ja teravat pilti toota, on suhteliselt kulukas lahendus ning sama välise efekti saamiseks võib kasutada ka valvekaamerate makette. Toimiva kaamera puhul aga peab meeles pidama, et see oleks suunatud oma aeda ja ei filmiks naabreid, sest juba on Eestis juhtumeid, kus politsei naabrite kaebuste alusel käsitleb sellist filmimist kui ebaseaduslikku jälitustegevust. See on jällegi üks näide, miks on oluline oma naabritega häid suhteid hoida, sest kui sellistest asjadest tekivad tülid siis pole lootustki, et sellised naabrid omavahel piirkonna turvalisuse tõstmiseks koostööd teeksid.

Ennetava meetmena on oluline, et kaugelt oleks võimalik aru saada, et majas on turvasüsteem. Näiteks turvasüsteemist teada andvad kleepsud akendel, alarmil või miks mitte ka sildina aial. Ka siin saab kasutada näiteks turvaalarmi maketti või hoiatussilte ka juhul kui majal pole tegelikult turvasüsteemi.

See, kas turvasüsteem on seotud turvafirma teenusega või saadab süsteem häire korral teate ainult omaniku poolt ette antud numbritele, sõltub paljuski igaühe enda vajadustest.

Valgustus
Ideaalne on see, kui on olemas korralik tänavavalgustus, see aitab hämarate kavatsustega tegelasi korrale kutsuda. Ka oma aia ja maja valgustus on tänuväärne ettevõtmine. Idee on ju kokkuvõttes see, et hästi valgustatud kohas ei taha varas riskida enda avastamisega.

Maja ja aed
Ka maja uksed ja aknad peaksid olema lukustatud, nii päevasel ajal kui ka kindlasti öösel. Jultunumaid vargaid ei sega seegi kui pere samal ajal maja II korrusel magab ja kui välisuksed on unustatud lukustamata siis on neil palju lihtsam tegutseda. Siin aitab ka see, et panna maja I korrus ööseks valvesse, enamik uuemaid valvesüsteeme seda võimaldavad. Mõistlik on ööseks akendele kardinad ette tõmmata, et vargal ei oleks võimalik sisse piiluda ja veenduda, et majas I korrusel keda ei ole.

Aias peaks olema väärtuslikumad asjad ära pandud, muruniidukid, jalgrattad ja gaasigrillid jne. Tõsi see teeb elu ebamugavaks, kuid kõik mis silma alt ära ei tekita ka ahvatlust.

Turvalisus on ennekõike protsess, millega tuleb igapäevaselt tegelda.

Hoia nii enda kui ka naabrite varal silma peal ja tee oma elu turvalisemaks!

 

, ,

Kuidas alustada oma maja ehitamist?

Kõigepealt peab olema kindlasti suur soov, sest suur tahtmine aitab keerulistest olukordades alati lahenduse leida.

Aga ainult soovist ei piisa? Kõige sagedasem probleem, mille tõttu jääb kogu edasine katki on raha.

Millised on siis levinud variandid, kuidas oma majani jõutakse:

  1. Olemasoleva eluaseme müük (juhul kui see olemas) ja selle abil ehitustööde käivitamine.

    Tavaliselt käib jutt korterist, mis kas on ilma laenuta või siis mõningase laenujäägiga, kuid mida müües saab algkapitali krundi ostuks ja natuke jääb ka ehitamise kuludeks, näiteks vundamendi ehitamiseks. Ülejäänud puuduolev summa võetakse laenuna.

  2. Mõne olemasoleva kinnistu, millel ehitis juba olemas, ost laenuraha eest. Üldjuhul ei anna pank laenu lihtsalt tühja krundi ostuks. Kui aga seal peal mõni pooleliolev ehitis või vanem maja, on laenu võimalik lihtsamalt saada.

  3. Kogutakse raha krundi ostuks heas piirkonnas ja võetakse laenu väiksema maja või lausa moodulmaja ehitamiseks. Moodulmajade tootjad pakuvad juba mõnda aega lahendusi, kus soovi korral saab olemasolevat maja laiendada lisades vajaduste suurenedes uusi mooduleid.

  4. Otsitakse võimalikult soodsa hinnaga krunt linnapiirkonnast kaugemal ning maja ehitatakse omajõududega oma palgast pikema aja jooksul. Sageli ei olegi võimalik sellistele kinnistutele pangast laenu saada, sest ehitushind ületab turuhinda juba ehitamise ajal.

  5. Kõikvõimalikud kombineeritud variandid, mis ennekõike põhinevad odavamal ehitamisel, kus ise ehitamist korraldatakse või ise ehitatakse.

Kokkuvõttes on soovitav krundi ostule suurt tähelepanu pöörata, sest see määrab suuresti selle, kas laenu ja millisel määral saab võtta juba käivitunud ehitustööde jätkamiseks. Pank jälgib alati turuväärtust ning lähtub ennekõike sellest, kui just lisatagatisi pole võimalik anda.

Miks on kinnisvara tagatise laenuvõime oluline? Põhjus ennekõike selles, et see annab suurema kindluse, et plaanitav maja saab valmis ehk annab vajadusel võimaluse lisaraha hankida.

Lisaks maandab riske majaprojekti õnnestumiseks ka maja suurus. Veidi väiksemas majas ei ole mingi probleem elada, mida näitab ka Skandinaaviamaade kogemus, kus levinud majad on 115 – 140 m2 suurused. Samas annab väiksem maja kokkuhoidu ehitamisel ning edaspidistest kodukuludes, mis järjest kallinevate energiahindade juures on kaalukas argument.

Edukat kodu ehitamist!

, ,

Uus e-kursus: Kinnisvara ostueelne ülevaatus

Kinnisvara ostuga kaasneb alati risk ja suuremad riskid on enamasti seotud ehitise ehitusliku seisukorra hindamisega. Peale ostu võib selguda, et remondivajadus on palju suurem või ei toimi mõni tehnosüsteem.

Kinnisvara ostu turvalisemaks muutmisel on väga oluline roll ostueelsel ülevaatusel. Kuidas teha kinnisvara ülevaatust nii, et olulisemad probleemid ei jääks kahe silma vahele?

Võimalike probleemide avastamiseks juba kinnisvara ostueelsel ülevaatusel olen kokku pannud 2 e-kursust:

  1. Korteri ostueelne ülevaatus

  2. Eramu ostueelne ülevaatus

Kursused annavad nõu nii uue kinnisvara kui juba järelmüügis oleva kinnisvara ülevaatamiseks.

Nende kursustega tutvumine ei tee halba ka neile, kes ise plaanivad ehitustöid teha või töid tellida, sest see kursus annab ülevaate neist kohtadest, mis tekitavad enim probleeme ning nende teadmisel saab ehitustööde ajal neile rohkem tähelepanu pöörata.

Antud kursused on kirjutatud selliselt, et ka ehituskaugem inimene saaks võimalikest probleemidest aru ja suudaks piisavas mahus neid puudusi ostueelsel ülevaatusel iseseisvalt üles leida.

Mõlemad kursused on mõeldud selleks, et ostueelsel ülevaatusel hinnata just kinnisvara ehituslikku seisukorda. Maanda oma riske ja tee oma ost turvalisemaks!

Vaata täpsemalt: www.majaehitaja.ee/kinnisvara

Ära tee oma kinnisvaraoste emotsioonide najal, vaid tee e-kursuse abiga selgeks maja / korteri tegelik olukord.
Edukaid kinnivaratehinguid!