Author Archives: Eno Pappel

Üks õpetlik lugu

Sageli kujuneb küttesüsteemi lahenduse valimine üheks aeganõudvamaks ja kaalutletumaks protsessiks maja ehitamise juures. Selles loos tegi omanik ära suure töö ja uuris erinevaid küttelahendusi ning lõpuks jäi valik õhk-vesi soojuspumba peale ühe tuntud kaubamärgi kasuks.

Välja sai valitud üks uusim mudel, mis lubab korralikku kasutegurit ka suuremate miinuskraadide korral. Mõeldud-tehtud.

Õhk-vesi soojuspump pandi ülesse ja kõik paistis igati korras olevat. Soojuspumba displei näitas korrektselt töötavat lahendust ning omanik oli rahul tehtud investeeringuga ja mugavusega, mida soojuspump pakub.

Süsteemi kasutamise 3 kuul aga märkas omanik elektriarve olulist suurenemist. Ta kahtlustas esimese asjana soojuspumpa, kuid seda järjepidevalt kontrollima asudes näitas soojuspumba displei, et soojuspumba kompressor töötab ja süsteem kasutab minimaalselt elektrit.  Displeil ei olnud ühtegi veateadet, mis oleks öelnud, et midagi valesti toimiks.

Siiski ei jäänud omanik rahule ja kutsus kohale soojuspumba paigaldaja, kes vaatas kohapeal olukorra üle ja avastas, et kuigi süsteem on õigesti seadistatud ja displei näitas, et kõik toimib korrektselt, ei töötanud tegelikult soojuspumba kompressor. Sisuliselt soojendas see soojuspump vett puhtalt elektri pealt ja mingist soojuspumba kasutegurist ei olnud juttugi.

Veidi hiljem tunnistas soojuspumba tehnik, et selliseid vigasid soojuspumpadega on uuematel mudelitel ka varem esinenud.

Kokkuvõttes:

  • Mitte alati ei ole kõige uuemad tehnilised lahendused kõige töökindlamad ning vajavad vähemalt esialgu jooksvat jälgimist, kas kõik ikka korrektselt toimib.
  • Isegi siis kui soojuspumba (või mõne muu tehnilise lahenduse) tootja/maaletooja teab, et süsteemide töös võib vigu esineda, ei pruugi nad alati sellest teada anda. Võimalusel palu plaanitava  süsteemi  kohta mõne kasutaja kontakti, et saada usaldusväärsemat infot.

Usalda aga kontrolli!  Kehtib nii inimeste kui ka tehnika kohta.

Kas vaidlustes selgub tõde?

Öeldakse, et vaidlustes selgub tõde, kuid häda on selles, et tõde on sageli iga osapoole jaoks erinev.

Eestlased on kange rahvas. Kui miskit tundub ebaõiglane siis selle vastu asutakse koheselt võitlusse. Kõik on õige, kuid kas see alati annab soovitud tulemuse on iseküsimus.

Antud teemat iseloomustab väga hästi ehitustööde tellimine ja laiemalt tellija ja töövõtja omavaheline koostöö.

Nimelt enamik tülisid tekib tellija vaatenurgast seetõttu, et tellija arvates tundub see või teine töö valesti või poolikult teostatud. Sageli on selleks ka alus olemas.

Mis järgneb tavaliselt?

  • Tellija teavitab ehitajat, et see või teine asi ei ole õigesti tehtud.
  • Ehitaja tuleb vaatab üle ja lubab kas korda teha või siis vaidleb vastu, viidates näiteks projektile või toob muud vastuväited, miks töö on selliselt teostatud.

Kui teema jõuab vaidlusse, ei ole see veel probleem. Probleemiks muutub vaidlus siis kui seda ei suudeta lahendada või lahenduse viisis kokkuleppele jõuda. Just sellest punktist aga tulebki eestlaste kangus välja. Tähtsamaks muutub oma õiguse maksmapanek kui edaspidine koostöö.

Tulemuseks:  tööde eest maksmata jätmine, ehitustööde seismapanek, vaidlustesse ekspertide kaasamine ja lõpuks kohtusse pöördumine.

Kas selline tulemus aitab kokkuvõttes tellijat? Kindlasti mitte. Kui asi jõuab kohtusse võib asja menetlemisega aega minna aastaid ning kulud kohtupidamisele on märkimisväärsed.

Minu soovitus on järgmine:
Keskendu lõpptulemusele, pea iga probleemi või eriarvamuse juures meeles, et põhieesmärk peaks olema töövõtjaga ehitustööd lõpetada heas koostöös. Koostöö nimel pingutamine lahendab paljud probleemid ning jätab ruumi heade lahenduste ja ideede tekkimisele.

Ma teeksin sellesse reeglisse erandi ainult juhul, kui teine osapool otseselt valetab või kokkulepetest  üldse kinni ei pea. Sellisel juhul aga on mõistlikum vaidlemise asemele koostöö kohe lõpetada.

Kuna enamik vaidlusi tekib objekti või tööde lõpufaasis siis on tellijal sageli ebamugav töövõtjat vahetada ning töövõtja seda tajudes ei tagane oma seisukohtadest. Minu hinnangul,  kui vaidluse asjaolude väljaselgitamisest 14 päeva jooksul ei jõuta kokkuleppele ja see takistab ehitustööde jätkamist siis pole tegemist normaalse koostööga ning kiputaksegi oma tõe eest lõpuni seisma.

Et vaidlustesse vähem laskuda on kindlasti vajalik korralik projekt või ehitustööde kirjeldus ning loomulikult töövõtuleping. Lepingust vajadusel väljumiseks aga tee maksegraafikusse palju etappe ja summad väiksemad. See annab võimaluse ületamatute vaidluste korral tööd konkreetses etapis lõpetada ning kogemuse võrra targemana edasi minna ja uue töövõtja leida.

Väärtusta head koostööd!

Veebiseminar: Kokkuhoid ja kvaliteet

Pole tõenäoliselt olemas ühtegi inimest, kes ütleks, et ehitamine on odav. Kõigile on selge, et ehitustööd on kallid ja tõenäoliselt järjest kallimaks ka muutuvad. Seetõttu on iga vale otsus just see mis teeb majaehitamise kallimaks või mis veelgi halvem, suurendab maja halduskulusid oluliselt rohkem, kui see võiks olla.

See veebiseminar keskendub just nendele teemadele, mis abistavad maja kavandamisel keskenduma olulistele valikutele, mis aitavad kokkuvõttes maja ehitamise- ja halduskulusid kokku hoida nii, et säilib mõistlik mugavus ja elukvaliteet.

Reedel 10. veebruaril, kell 19:00 toimub veebiseminar „Kokkuhoiud ja kvaliteet“

Seminarile registreerimine lõppenud!

Pelletikamin on täisautomaatne kütteseade

Küttesüsteemid arenevad pidevalt ja nüüd on Eesti turule jõudnud selline põnev küttelahendus nagu pelletikamin. Mida pelletikamin endast kujutab uurisin OÜ Tuiskar’ist. Mnu küsimustele vastas Taavi Õim.

Rohkem infot teema kohta leiad: www.pelletikamin.ee lehelt.


Küsimus: Pelletikatel on laiemalt tuntud, kuid mida kujutab endast pelletikamin? Kuidas toimub pelletikaminaga kütmine? Kui suurt tööd see majapidamises nõuab?

Vastus: Pelletikamin  täisautomaatne kütteseade, mis töötab pelletil (saepurugraanul). Kütmine toimub väga  lihtsalt. Alustuseks valame täis pelleti mahuti ja vajutame  Start  nuppu. Kamin alustab süütamist mis toimub elektriga, sega vajab kamin töötamiseks natuke ka elektrit. (Süütamisel mis kestab umbes 10 min-280w ja tavareziimil 60-130 w oleneb siis kamina võimsusest).

Määrame kamina peal oleval juhtnupustikul temperatuuri mida kamin saavutama peab. Kui kamin on määratu temperatuuri saavutanud hakkab ta seda hoidma. Lisaks on palju erinevaid programme millal ja kui palju kamin töötab (nädalaprogramm ja öö/päeva programm).

Korra päevas täidan ma mahuti ja korra nädalas puhastan ma tuhahimuriga kamina seest ning pesen klaasi puhtaks. Kamina puhastus võtab aega umbes 5-10 min.

Küsimus: Kui suurt maja saab pelletikaminaga kütta? Milliseid küttelahendusi on võimalik kasutada?

Vastus: Pelletikaminaga saab kütta alates 30-50 m2 korterist lõpetades 250 m2 elamuga. Kaminaid on kahte tüüpi:

-          Õhküttekaminad, mis on vähe lihtsam paigaldada ning väiksematele pindadele.

-          Kesküttekaminaid, mis on vähe kapitaalsemad ja mõeldud suurematele pindadele.

Küsimus: Kamin on alati olnud majapidamises aukohal, kas pelletikaminate valik on suur, et igaüks oma maitsele sobiliku kamina leiab?

Vastus: Kamina valik on küllaltki suur. Saadaval on väga erineva värvi ja disainiga kaminaid. Lisaks on võimalus osta südamiku kujul pelletikamin. See sarnaneb tavalisele puukütte südamikule aga töötab pelletil ning on täisautomaatne. Seega saab inimene ise valida milline tuleb kamin väljas poolt.

Küsimus: Milline on pealine eelis pelletikaminal võrreldes teiste analoogsete küttesüsteemide ees?

Vastus: Kõigepealt pean selgitama millega pelletikaminat üldse võrrelda.

Pelletikaminat ei saa võrrelda puuküttega kaminaid ega katlaid. Mõlemas on küll elav tuli aga erinevus tuleb sellest, et pelletikamin on täisautomaatne aga puuküttega süsteemid mitte. Seega saab seda võrrelda kõikide teiste küttelahendustega mis on täisautomaatsed. Kui võrrelda pelletikaminat õhksoojuspumbaga siis erinevus tuleb välja madalamatel temperatuuridel. Pelletikaminaga saab kütta ka väga suure miinus kraadiga kuid õhksoojuspump jääb seal hätta. Sellepärast valisingi endale selle süsteemi kuna ei tahtnud lisaks soojuspumbale veel kaminasse investeerida, et suure külmaga pumpa toetada.

Kateldega võrreldes oma eeliseks see, et sa ei pea ehitama eraldi katlaruumi ja lisaks saad elutoas nautida elavat tuld. Oma väikeste mõõtmete poolest on seda hea mahutada ka väiksesse korterisse.

Üldiselt võin öelda, väga mugav lahendus, kus on säilinud elava tule ürgsus kuid ära on jäänud puudest tekkiva prahi ja sodi koristamine.

Küsimus: Milline on u. 150 m2 maja  pelletikaminaga küttelahenduse suurusjärk?

Vastus: 150 m2 mõeldud pelletikamina küttelahenduse hinnaks tuleks umbes 2500-3000 eurot.

Püsimööbel annab kokkuhoidu

Majapidamisruum

Maja ehitamisega seoses jäetakse sageli ülekohtuselt väikse tähelepanuta sisustus ja ennekõike püsimööbel. Miks on see oluline?

Mida pean silmas püsimööbli all?

Püsimööblina käsitlen erinevaid peamiselt eritellimusena loodavat ja täpselt ruumide mõõtmeid arvestavat mööblit. Selline mööbel võimaldab kõige efektiivsemalt ruumi pinda kasutada. Nii põrandapinda  ka seinapinda.

Sellise mööbli tellimine on mõnevõrra kallim kui valmismööbli ostmine, kuid tasub ära.

Miks on selline püsimööbel nii oluline?

Ma julgen välja käia mõtte, et korralikult planeeritud püsimööbel võimaldab ehitada väiksema üldpinnaga maja ilma, et kaotaks mugavuses. Vastupidi – korralikult läbimõeldud sisseehitatud mööbel annab erilise funktsionaalsuse, mis elukvaliteeti tõstab.

Täiesti tavaline on see, et oma kodu ehitaja hakkab kappidele või muule mööblile mõtlema alles siis kui maja peaaegu valmis. Tulemuseks olukord, kus hangitakse mööbel, mis enam-vähem sobib, kuid mis hakkab tubades märgatavalt rohkem ruumi võtma kui seda algul sooviti või tehakse mööbli funktsionaalsuses allahindlust ning lepitakse põhjalikult läbimõtlemata lahendustega.

Tulemuseks olukord, kus igale vajaliku esemele ei ole sobilikku kohta ja asjad hakkavad kuhjuma ning kaduma. Mööblit, mis ei suuda täita oma ülesannet, ei ole mõtet hankida!

Püsimööbel ei pea olema tingimata kallis, ennekõike on tähtis idee ja funktsionaalsus, milleks mööblit täpselt kasutatakse.

Minu soovitus on koos maja plaanide valmimisega mõelda läbi alati ka mööbli teema ning miks mitte visandada ka juba võimalikud mööblijoonised, millega ehitamise käigus saaks vajadusel arvestada.

Selle töö jaoks kaasa näiteks sisekujundaja – sisearhitekt või  käi mööblifirmades nõu ja abi saama või tutvu erinevate sisustusajakirjadega ning hangi varakult ideid, mis sinu kodus töötaksid.

Tee oma maja panipaikadega ja mööbliga tööd paberil projekteerimise etapis ning naudi praktilist maja!

Veebiseminar: Kuidas alustada maja ehitust?

Neljapäeval 19. jaanuaril, kell 19:00 toimub veebiseminar „Kuidas alustada maja ehitust?“

Saan iga nädal küsimusi teemadel, millest tuleb oma maja ehitamisel alustada, milline on õige tegevuste järjekord, millistele teemadele peab rohkem tähelepanu pöörama.

Just neile teemade käsitlemiseks ongi käesolev seminar mõeldud.

Mis asi on veebiseminar?
Veebiseminar on koolitus, mis toimub interneti vahendusel. Seminarist osavõtja näeb oma arvutiekraanil slaide või muid koolitusmaterjale ning kuuleb sinna juurde selgitusi. Samuti saab osavõtja esitada oma küsimusi, kuid kõike seda üle interneti.

Veebiseminar toimub reaalajas, kuid koolitus salvestatakse ning koolitusest osavõtjal on võimalik salvestist vaadata just siis kui tema seda soovib. Seega pole tingimata vajalik koolitusest reaalajas osavõtt ja toimuvat koolitust saab ka hiljem videona vaadata.

 

Veebiseminari  „Kuidas alustada maja ehitust?“ sisu:
Nagu iga ülesannet tuleb kuskilt lahendama asuda, nii on see ka oma majaga. Seminari eesmärgiks on anda selged juhised, millises järjekorras ja kuidas on mõistlik tööd käivitada. Räägin konkreetsetest tegevustest ja ülesannetest ning annan soovitused, mis lihtsustavad teemade läbimõtlemist ning valikute tegemist.

Veebiseminar keskendub järgmistele teemadele:

  • Maja lähteülesanne. Mis see on ja milleks see vajalik? Maja maksumuse prognoosimine.
  • Krundi valik. Mis on oluline krundi valikul? Kuidas kontrollida krundi sobivust?
  • Projekteerimistingimused  ja projekteerimine. Millises mahus on vajalik projekteerida, et see oleks piisav ja ei maksaks  üle?
  • Tüüpprojekt või individuaalprojekt? Kumba eelistada?
  • Maja ehitamiseks laenu võtmine. Mida peab teadma laenuraha kasutamisel?
  • Maja hinnaküsimise korraldamine. Kuidas hinnaküsimist korraldada ja millised dokumendid hinnaküsimiseks koostada.

 

Kokkuvõttes:
- Veebiseminar algab 19. jaanuaril kell 19 ja kestab 2 tundi.
- Koolitus annab praktilised ja konkreetsed juhised, kuidas oma maja ehitus käivitada.
- Koolitusel osaleja saab koolitusmaterjalid ja seminari videosalvestise.

 

Registreerimine lõppenud!

Ehitustööde vastuvõtmine

Ehitustööde või –etapi vastuvõtmine on alati üheks suurimaks probleemide allikaks tellija ja ehitaja vahel. Miks?

Ehitaja ja tellija saavad tööde vastuvõtmisest erinevalt aru ning sealt algavadki tülid ja probleemid.

Millest erinev arusaamine tekib?

Kui meie tervisel on miskit viga siis lähme arsti juurde. Me lähme arstile ja eeldame, et ta teab täpselt kuidas ravida.  Me usaldame arsti ja arstiteenust.  Ravi kvaliteedi pärast hakkame muret tundma alles siis kui näeme, et ravi ei mõju ja siis lähme arstile tagasi või otsime uue arsti.

Samamoodi käitub sageli eratellija ka ehitusteenuse ostmisel. Lepitakse ehitajaga kokku, et tuleb teha ehitustöö ja eeldatakse, et ehitaja teab, kuidas seda täpselt tehakse. Seetõttu ei pöörata erilist tähelepanu projektile, lepingule ja tööde kirjeldamisele.

Kui aga saabub aeg töö vastuvõtmiseks siis aga hakkab tellija eeldama, et selle töö juurde kuuluvad ka veel täiendavalt muud tööd või olemasoleva töö kvaliteet ei ole piisav. Kuna enne tööde algust täpselt ei käsitletud, millises mahus, millised tööd ja millise kvaliteediga tuleb tööd teostada siis ongi tüli majas.

Lepi kokku töö sisu
Selleks, et ehitustööde üleandmine ja vastuvõtmine mõlema osapoole jaoks edukaks kujuneks on vajalik enne tööde alustamist lepingus kokku leppida:

  • Tööde mahud ja kirjeldused (parimal juhul viidata konkreetsele projektile, tööjoonistele)
  • Tööde kvaliteedinõuded, üldjuhul kasutatakse eramute puhul RYL  2 klassi (Soome ehitustööde üldised kvaliteedinõuded)
  • Täitedokumentatsioon, mis antud etapiga või tööga üle antakse
  • Tööde maksumus

Tööd antakse üle tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga.

Kui eeltoodu on kokku lepitud siis on mõlemal poolel selge arusaam, mille alusel tööd üle vaadatakse ning kontrollitakse.

Tööde ülevaatamine
Enamasti on töövõtulepingus kirjas, et tellijal on võimalus tööd üle vaadata ja vastu võtta näiteks hiljemalt 3 päeva jooksul . Seevastu praktikas tavaline, et ehitaja soovib töö ettenäitamisel kohe sinu käest tööde vastuvõtuaktile allakirjutamist, et järgmise töölõiguga edasi minna.

Mõnel juhul võib kiirus olla väga oluline ning kiire tööde vastuvõtmine on õigustatud, kuid minu soovitus on jätta endale aega tööde ülevaatamiseks, täitedokumentatsiooni korrasoleku kontrollimiseks ja kvaliteedi hindamiseks ning alles siis tööd vastu võtta.

Akti allkirjastamine
Kui tööde vastuvõtmisel selgub, et kõik tööd pole nõuetekohaselt tehtud või tehtud osaliselt siis sageli otsustab tellija akti mitte allkirjastada ja tasu maksmata jätta. Sellisel juhul läheb koostöö ehitajaga kaunis keeruliseks.

Tänane seadusandlus käsitleb tööde vastuvõtmist selliselt, et kui enamik töödest on nõuetekohaselt ja ei takista lõpptulemuse kasutamist (lõplikult valmis töö puhul)  tehtud siis ei tohiks akti allkirjastamisest keelduda, küll aga tuleks aktis välja tuua kõik need tööd, mis pole nõuetekohaselt tehtud ning arvutada tegemata tööde maksumus akti summast maha.

Tegemata tööd teostatakse järgmises etapis või eraldi kokkulepitud tähtajaks ning võetakse vastu eraldi ning tasustatakse siis kui need tööd on nõuetekohaselt valminud.

Kokkuvõttes ära käsitle ehitustöid nagu arstiteenust vaid kui tellimustööd ja ära unusta täpselt kirja panna, millised tööd, millises mahus ja millise kvaliteediga tuleb teostada!

Mida toob aasta 2012?

Tavaks on enne uut aastat teha prognoose, mida toob uus algav aasta.  Mis võiks oodata järgmisel aastal oma maja ehitajat?

Olen kuulnud arvamusi, et hetkel on mõistlikum oodata ja vaadata, kuna majandus on Euroopas allamäge minemas. Eestis pole enam ehitajad, kuna enamik Soomes.  Ehitushinnad on laes ja laenu ei saa. Kas tõesti on olukord nii lootusetu, et asuda kõrvalvaataja roll?

Mina veel käega ei lööks. Nõustun küll sellega, et ees keerulised ajad, kuid see ei tohiks olla takistuseks oma ehitusplaanide elluviimisel. 

Milliseks kujuneb uus ehitusaasta?


Laenuraha kättesaadavus püsib samal tasemel, mis eelmisel aastal
Laenude saamine ei ole kinni mitte niivõrd sellest, et pangad ei soovi laene väljastada vaid ennekõike laenutingimustest (piisav  sissetulek, laenu tagatis, intressimäärad). Laenu saamiseks vajalikke nõudeid suudab täita suhteliselt vähe inimesi, lisaks ebaselgus tuleviku suhtes ei lase osadel laenuvõimelistel inimestel laenamise otsust teha. Teatud võistlus pankade vahel laenumarginaali vähenemise osas tõenäoliselt tekib, kuid selle mõju laenuturule on väike.

Pangad eelistavad kindlasti valmis kinnisvara ostjad, sest nii on tagatis võimalik kohe ostetavale varale seada ning olenevalt omafinantseerimise määrast pole sageli täiendavat tagatist vajagi. Ehituslaenu puhul aga on möödapääsmatu täiendava tagatise olemasolu, mida on laenajal keerulisem leida.

Ehitushinnad liiguvad mõõdukalt ülespoole
Ehitushindadele suurt tõusu ei prognoosi. Võimalik hinnatõus jääb tõenäoliselt 10-15% juurde. Eesti turg on väga hinnatundlik – see seab piirid hinnatõusule.  Kui ei ole maksujõulist klienti ei saa ka ehitada.

Ehitusfirmad pingutavad ellujäämise nimel
Algav aasta saab olema ehitusfirmadele keeruline ja raske. Tööd on vähe ja see vähenegi on väikese kasumi marginaaliga. Piisab mõnest veast projekti juhtimisel, kui projekt on miinustes. Ellujäämiseks tuleb teha kvaliteetset tööd ja vigu vältida. Tuleval aastal on oodata osade ehitusfirmade turult kadumist ja ühinemisi või veel enam spetsialiseerumist, et olla veel efektiivsem.

Täna on pea enamik Eesti majatootjaid suuremal või vähemal määral orienteerunud Skandinaavia turule. Võimalik, et uus aasta toob kaasa väiksemate üldehitusfirmade eksportturgudele suunitluse, kasvõi nendesamade majatootjatega koostöös.

Klientidel saab olema raskem leida ülesse need õiged firmad, kes ka aasta lõpus veel turule alles jäävad.

Ehitusturg jätkab kohandumist
Teise järjestikuse lainena maad kattev uus majandussurutis sunnib uusi ideid leidma, otsima kliente, otsima klientidele terviklahendusi, mis kuludelt tellijatele vastuvõetav. See tähendab innovaatilisi lahendusi, see tähendab eristumist teistest. Usun, et just eristumine ja oma eeliste leidmine ja rakendamine saab olema firmadel võtmeks ellujäämisel.  On see pikem garantiiaeg, on see põhjalikum eeltöö enne igat ehitusetappi, et vigu vältida,  on see parem töökorraldus ja kiirem ehitus – see on iga firma enda teha.

 
Fakt on see, et algaval aastal ehitustöid alustades on klientidel vahest hirme rohkem kui tavaliselt, kuid elu näidanud, et ettevõtlike saadab edu ning hiljem tänavad nad ennast, et ehitusega just  nüüd algust tegid.

Võta aega, plaani korralikult ja ehita kvaliteetselt!

Ilusaid pühi!

Soovin kõikidele rahulikke

ja mõnusaid Pühi!

Alustas uus e-kursus: Moodulmajade võrdlus

Vastu uut aastat on tavaks teha plaane ja seada uusi eesmärke. Kindlasti on nii mõnigi mõelnud, et just algaval uuel aastal võiks oma maja ehitamise plaani teoks teha. Kindlasti on ka palju neid, kes otsivad mõnevõrra lihtsamat lahendust ja on vaadanud moodulmajade poole.  Samas on moodulmajade tootjaid palju ning tervikpilti turul pakutavate pakettide kohta võrreldaval kujul keeruline kokku panna.

Nüüd on see mure lahenenud.


Panin kokku spetsiaalse erikursuse Moodulmajade võrdlus, milles on viidud majatootjate paketid võrreldavale kujule.  Kursus sisaldab erinevate majatootjate pakettide, hindade ja tehniliste lahenduste, konstruktsioonide soojapidavuse näitajate ja muu taustainfo võrdlemist. Kursuse eemärk on anda ülevaade, millised on erinevate majatootjate eelised ning millele peaks tähelepanu pöörama ja mida peaks nende majapakettide ostmisel teadma.

Vaata täpsemalt: http://www.majaehitaja.ee/moodulmaja.html

Praegu on parim aeg moodulmaja ostu planeerimiseks. Kursuse abiga saad teadmised, mis aitavad teha enda jaoks parima ostu.

Tule osale e-kursusel ja uuri järele.

PS! Moodulmaja nimetus on tinglik. Enamik e-kursusel kajastatud majatootjaid pakuvad elementmaju, mitte moodulmaju.