, , ,

10 valikut maja energiasäästu saavutamiseks

Järjest ja järjest enam räägitakse energiasäästlikest majadest. Mida aga selle all tegelikult mõeldakse. Millest tekib energiasääst ja mida sellest osa saamiseks täpsemalt teha tuleks.

Vaatame lähemalt, milliseid valikuid on võimalik teostada energiasäästu saavutamisel:

  1. Maja soojustamine kehtivatest ehitusnormidest oluliselt paremini. Hästi soojustatud maja vajab oluliselt vähem kütteenergiat ja see on olulisim säästliku maja tingimus.
  2. Reguleerimist ja automatiseerimist võimaldava küttesüsteemi kasutamine.  Eesmärgiks  tagada ruumides ühtlast temperatuuri ning suurendab elanike mugavust. Näiteks vesipõrandaküte maakütte baasil, mis ei vaja kõrget vee temperatuuri.
  3. Ventilatsioonisüsteem. Sundventilatsioon kõrge soojatagastuse, ühendatuna näiteks lisaks maakütte- või õhk-vesisoojuspumbaga. Lisaks külma õhu eelsoojendamine või sooja õhu mahajahutamine passiivsel meetodil, näiteks torud pinnases.
  4. Reovee soojuse taaskasutamise veevarustuse süsteemides. Sooja vee saamiseks läheb vaja palju energiat ja pole mõistlik seda lihtsalt kanalisatsioonist alla lasta ja raisku minna. Seda soojust saab taaskasutusse võtta.
  5. Päikesevalgusega arvestavad kardinasüsteemid ja võred, mis aitavad talvisel ajal küttekulusid kokku hoida ja suvel paremini maja ülekuumenemise eest kaitsta.
  6. Otsese päikeseenergia kasutamine sooja vee saamiseks nn. päikesepaneelide abil. Kuigi tasuvusajad kipuvad veel minema üle 8-10 aasta, on asjal jumet.
  7. Veetarbimise piiramiseks säästliku sanitaartehnika (wc- pottide, kraanide) kasutamine, mis vähendavad vee raiskamist peamiselt sellega, et vähendavad asjatut veekulu, kas mehhaaniliste või elektrooniliste meetoditega.
  8. Vihmavee taaskasutamine. Vihmavee suunamine mahutitesse ja selle kasutamine kastmisveena või läbi puhastussüsteemide ka mujal majapidamises. Vajab aegsasti planeerimist, et mahuti(d) saaksid krundil sobilikku kohta paigutada. Kindlasti pikaajaliselt hea investeering, sest kallist joogivett kastmiseks kasutada on puhas raiskamine.
  9. Energiasäästlik valgustus. LED tehnoloogia energiakulu on niivõrd palju väiksem, et tänu energiahindade pidevale tõusule on igati mõistlik valik.
  10. Automaatika kõikvõimaliku energia säästu teenistuses, näiteks liikumisanduritelt saadud info alusel kustutatakse majas automaatselt tuled või maja valve alla pannes lülitatakse välja kõik mittevajalik elektrienergia tarbimine.

 

Moodulmajade e-kursus
Nõuanded element- ja moodulmajade valikul

Oma maja ehituse e-kursus
Oma maja ehitustööde kavandamine ja elluviimine


4 replies
  1. Martin Polikarpus
    Martin Polikarpus says:

    Investeeringu tasuvusaega arvesse võttes leian eramus kõige ebamõistlikumad lahendused olevat:
    1) reovee soojuse taaskasutamine, sest eramutes kasutatakse sooja vett üldiselt väga harva ning mahud on väikesed, mistõttu ei ole tagastatav energia hulk ning tehtud investeering vastavuses. Tööstuses on antud lahenduse kasutamine igati õigustatud.
    2) Vihmavee taaskasutus kodumasinates ja WC pottides. Sarnaselt eelmisele punktile on tehtud investeeringu tasuvusaeg väga pikk ning käigushoidmine nõuab samuti kulusid. Avalikes hoonetes on antud teema muidugi aktuaalne. Kastmisvee kogumine on veekogu puudumisel hea mõte.

    Ülejäänud punktid õigustavad end igati ning alternatiivenergia kogumise süsteemide maksumus vägeneb iga aastaga.

    Vasta
  2. Eno Pappel
    Eno Pappel says:

    @Martin. Nõus nende märkustega kui vaadata eramaja. Eks igal konkreetsel juhul tuleks läbi arvutada, milliseid valikuid kasutada ja kas see ikka ära tasub. Näiteks korterelamu või muu teenindushoone puhul, kus palju tarbijaid on reovee soojuse taaskasutamine täiesti arvestatav valik.

    Vasta
  3. Ants Viilup
    Ants Viilup says:

    Ventilatsioonisüsteem. Sundventilatsioon 1)kõrge soojatagastuse, 2)ühendatuna näiteks lisaks maakütte- või õhk-vesisoojuspumbaga. Lisaks 3)külma õhu eelsoojendamine või sooja õhu mahajahutamine passiivsel meetodil, näiteks 4)torud pinnases.

    Sissejuhatuseks. Järgnevat teksti palun mitte võtta pahatahtliku kriitikana, sest mõistan täiesti, et ventilatsiooni energiakasutuse kohta kopleksset käsitlust leida on võimatu. Kuna ka müügieetikaga on nagu on, siis seadmete müüjad enamasti edastavad nö. maksimumnäitajaid ja/või esineb isegi asjatundmatusest tingitud otsest valet. Kõik on ju lugenud materjale, kus näiteks pakutakse: “maasoojuspumba COP on KUNI 5″ ja samas lauses jätkatakse: ” vee väljundtemperatuur kuni 65 °C”. Nonsenss! Pöördvõrdelises sõltuvuses parameetritele pakutakse ühe hingetõmbega maksimum- või selle lähedasi väärtusi! Kahjuks saab tuua mitmeid näiteid, kus meie teadlasedki on analoogse hämamise õnge läinud!

    Püüan hästi lühidalt lahti seletada Eno poolt kokkupandud teksti.
    1)Kui ON juba kõrge soojustagastusega SEADE (näiteks 75-80%), siis ühendamine teiste tagastussüsteemidega ei saa anda efekti, kuna investeeringud selle ülejäänud paarikümne protsendi püüdmiseks ei saa olla tasuvad. Samuti ei ole praegu Eesti turul ventilatsiooni SEADET, mis meie kliimas töötaks aastase keskmise kasuteguriga üle 80%. Pakutav 95% on otsene võltsing (aga see on juba pikem jutt).
    2)Soojuspumba kasutamise lahendus otse ventilatsiooniõhult soojuse tagastamiseks on kasuteguriga alla 45%. Ülejäänud pakkumised jäävad enamasti kahjuks seda sorti hämamise valdkonda, mida käsitlesin sissejuhatuses.
    3)Ei ole kohanud nimetatud otstarbeks pakutavaid passiivseid meetodeid, mille tasuvusaeg jääks üldse mingisse mõistlikku piirkonda, sh. pinnasetorude kasutamine.
    4)Pinnases torude kasutamine toob kaasa ÄÄRMISELT ohtliku probleemi. Suvel tekib torudesse kondensaatvesi. Mõni autor isegi mainib sellise lahenduse pakkumisel, et on probleem, kuid siiani ei ole pakutud mikrobioloogilise saaste kõrvaldamiseks arukaid lahendusi.

    Vasta
  4. metsast
    metsast says:

    Kas mikrobioloogilise saastet ei ole võimalik kõrvaldad samamoodi nagu vent torusid puhastatakse?

    On paar maja Tartu kandis, kus on pandud 200mm kanali toru 1.5m maa alla. Ühel siis 45m toru, mis pandi muude kaevetööde käigus ja maksma läks see ainult toru hind. On filtrid ees ja 2.5 aastaga pole midagi juhtunud. Tõenäoliselt on oma maksumuse tagasi teeninud. Temp vahe on kuskil 7C. Suvel mõnus jahutus ja talvel väike eelsoojendus. Isegi kui tekkib sinna mingi saaste on ta ennast juba ära tasunud ja võib vabalt ka vendi puhta väliõhu peale panna. Aga kuuldavasti pidi puhastamise idee ka varsti teoks saama. Kõik on võimalik.
    Muidugi, kui kasutada REHAU_AWADUKT_Thermo süsteemi, mis maksab 80000 eeki on tasuvus totaalne utoopia, ja võib selle kohe ära unustada.

    Seega kasutage talupoja mõistust rohkem.

    Vasta

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga